Une võib rikkuda ebasoodus tegur
1. jaanuar 1970, 03:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed uuringud on tõestanud, et kehv unekvaliteet on seotud rasvumisega, muutes inimese toitumistsükleid ja olles selliselt riskiks kalorite ületarbimisele. Ameerika ülikoolide teadlaste uuring pöörab selle arusaama ümber ja tutvustab seost teisest vaatenurgast.
Pennsylvania Perelmani meditsiiniülikooli ja Nevada Reno teadusülikooli uurijad leidsid, et mitte vähene uni ei tekita rasvumist, vaid hoopis ülekaalulisus saab olla vähese ja kehva une põhjustajaks. Teadlased tegid katseid mikroskoopilise Caenorhabditis elegans ümarussi peal.
«Arvame, et magamine on funktsioon, mille läbi püüab keha energiat säilitada või energiataset tõsta. Meie leiud pakuvad välja, et kui paastuksid terve päeva, saame eeldada, et muutud uniseks põhjusel, et sinu energiavarud on ebapiisavad,» ütleb uuringu kaasautor David Raizen, kes on Penni uneinstituudi neuroloogia professor.
Osaline paastumine inimestel, rottidel, puuviljakärbestel ja ümarussidel on uuringute läbi näidanud, et sellisel juhul on uni reguleeritud ja toitained kehale kättesaadavad. Siiski ei ole kindlaid andmeid sellest, kuidas uni ja isud omavahel täpselt seostuvad.Unehäired võivad tekitada isude suurenemist ja insuliini tootmise vähenemist. Neid, kes magavad krooniliselt vähem kui kuus tundi ööpäevas, ohustab suurema tõenäosusega rasvumine ja diabeet.
«Väheldane uni ja kroonilised konditsioonid, nagu diabeet, on omavahel seotud, kuid seni on meil saadaval vaid vabad seosed. Ei ole kindel, kas kehv uni põhjustab rasvumist või on rasvumine halva unekvaliteedi põhjustaja,» ütleb bioloog Alexander van der Linden.
Katsed
Teadlased katsetasid C.elegans ümarussi peal une ja rasvumise seoseid, võttes sihikule ja lülitades välja kindla neuroni, mis on seotud une reguleerimisega. ATP levelid, mis on meie kehade energeetiline varupank, langesid märgatavalt. See avastus selgitas teadlastele, et uni on iseenesest vajadus energiat säilitada, mitte konkreetselt energia kadumine.Kontrolliti ka KIN-29 ehk und reguleerivat geeni, mille välja võtmisel hakkas katsealune ümaruss rasvuma, samal ajal oli ka selle ATP tase madal, meenutades selliselt inimese rasvumisprotsesse. Seejärel stimuleeriti ümarussi üht rasvumise eest vastutavat ensüümi, peatades ja vabastades sellega rasvumise - ümaruss oli võimeline taas magama.
Raizeni sõnul võib katse suuta seletada, miks ülekaalulistel inimestel kipuvad esinema uneprobleemid. «Põhjus võib olla signaaliprobleemides rasvaladude ja ajurakkude vahel, mis und kontrollivad.»
«Uneuuringutes on üldlevinud arvamine, et uni sõltub ainult ajus toimuvast või närvirakkudest, aga meie töö seletab, et see ei pruugi olla täielik tõde. Pigem on see mingit sorti keerukas interaktsioon aju ja ülejäänud keha vahel, mis uneregulatsiooni kontrollib,» selgitab Raizen.