Mida võtta ette silmavaevuste vastu?

Põhilised silmi ärritavad tegurid kevadel on ere päikesevalgus, talvest linnatänavatele jäänud tolm, lendlema hakkav õietolm ja talvisest tubasest eluviisist tingitud kuivus ja tundlikkus.

Liigse päikesekiirguse toimel võib kahjustuda silmade ainevahetus ning sellest tekkida tõsised probleemid, näiteks maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine.

Kõige tõhusamaks peetakse luteiini ja zeaksantiini, mis paiknevad silma võrkkestas nägemisrakkude vahel. Need komponendid neelavad kahjuliku kiirguse (just sinise spektriga valguskiirguse), hoides seega silmi UV-kiirguse kahjustuste eest ja aidates säilitada nägemisteravust.

Organism ise luteiini ja zeaksantiini ei tooda ning toiduga ei pruugi neid piisavalt saada, mistõttu on mõistlik vastavaid aineid juurde manustada. Oluline roll silmade  kaitsmisel on ka tsingil, seleenil, B-grupi vitamiinidel ja oomega-3 rasvhapetel. Neile, kellel silmad väsivad ära just õhtuks ja hämaras on nägemine raskendatud, on soovitatav kasutada mustikaid ja sellest saadud tooteid.

Apteegid pakuvad laias valikus suurepäraseid kombinatsioone silmade kaitseks, ent kuna valik on lai, tasub kindlasti sobivaima toote valimisel silmaarsti või apteekriga nõu pidada.

Ettevaatust aiatöid tehes

Nii ereda valguse kui ka tolmu eest tuleb silmi kaitsta kvaliteetsete päikeseprillidega, mis pakuvad 100% UV-kaitset. Teisest küljest tasub meeles pidada, et pidev päikeseprillide kandmine rikub silmade loomulikku kohastumisvõimet ja võib muuta need valgustundlikuks.

Silm on kohastunud valgusele reageerima loomulikul moel. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Kellel üldiselt silmade tervis on hea, siis võiks vahel päikeselise ilma korral päikeseprillide asemel kasutada nokamütsi või kübarat, mis pakuvad silmadele piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest.

Küll aga peaks päikeseprille kasutama inimesed, kellel on tundlikud silmad, põevad silmahaigusi või viibivad paikades, kus on UV-kiirguse intensiivsus suurem, nt veekogu ääres, päevitades, kala püüdes, suusatades. Lisaks on oluline silmi kaitsta, kui kasutatakse ravimeid, mis võivad põhjustada valgustundlikkust (antibiootikumid vm).

Meeles tuleb pidada, et ka laste ja eakate silmad vajavad kaitset. Kevadel aias töötades on samuti mõttekas kasutada kaitseprille. Nimelt saavad paljud silmavigastused alguse just töö käigus silma sattunud võõrkehast. Seetõttu on hea kui nii koduses apteegis, suvekodus, autos kui ka käekotis oleks käepärast silmatilgaampullid, näiteks Aprospin, mida võõrkeha silma sattumisel silma tilgutada või loputamiseks kasutada.

Tilgad rahustavad

Tõsine probleem kevadel on  taimede õietolm, mis tekitab paljudel hooajalist allergilist silmapõletikku. Silmaallergiad võivad tekkida eraldiseisvalt või koos nohu või mõne naha allergilise reaktsiooniga. Õietolmu leviku kõrgajal võiks aknad kinni hoida, pärast väljas käimist duši võtta (kehale, juustele kogunenud õietolm maha pesta) ja kanda päikseprille. Allergilised silmad võivad punetada, sügeleda, joosta vett ning olla valgustundlikumad. Lühiajalist leevendust võib pakkuda kuiv, külm kompress.

Kui silm on väga ärritunud, tasub enne arsti juurde minekut küsida apteegist allergiavastaseid ravimeid, mis ei lase sümptomitel liiga tõsiseks areneda. Kergemate punetus- ja ärritussümptomite korral sobivad silmatilkadest ka näiteks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad tilgad - Ocuflash või Navi Vision Plus Irritated Eyes.

Oluline loobuda suitsetamisest

Niisutavad tilgad aitavad silmi säästa ka siis, kui tundide kaupa arvuti taga istumine on vältimatu.

Kindlasti ei tohiks unustada ka veerandtunnist pausi teha, kui silmad on väsinud.

Nii nagu kogu organismi jaoks, on ka silmade tervise jaoks oluline üldine hea vorm ja mitmekesine toitumine.

Ülekaalu korral on suurem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse või teist tüüpi diabeeti, mille tagajärjeks võib olla nägemise püsiv kahjustus.

Suitsetajad peaks proovima oma pahest loobuda. Mida rohkem inimene suitsetab, seda suurem on risk hilisemas eas haigestuda ka erinevatesse silmahaigustesse. Kui seni ei ole õnnestunud suitsetamist maha jätta, tasub uuesti üritada, sest uuringud on näidanud, et mida rohkem üritada, seda suurema tõenäosusega see lõpuks õnnestub.

Samuti on oluline lasta regulaarselt oma silmi kontrollida. Eriti peaks seda meeles pidama pärast 40ndat eluaastat, päriliku eelsoodumuse või nägemisprobleemide korral ka varem.

1. Põhilised silmi ärritavad tegurid kevadel on ere päikesevalgus, talvest linnatänavatele jäänud tolm, lendlema hakkav õietolm ja talvisest tubasest eluviisist tingitud kuivus ja tundlikkus.

2. Päikeseprille peaks kandma kindlasti veekogu ääres, päevitades, kala püüdes, suusatades.

3. Kellel võimalik, siis vahel võiks ereda päikese korral päikeseprillide asemel kasutada nokamütsi või kübarat, sest teatud annus UV-kiirgust on ka silmadele vajalik.

4. Aiatöödel oleks mõttekas kasutada kaitseprille, paljud silmavigastused saavad alguse just töö käigus silma läinud võõrkehast.

5. Tundide kaupa arvuti taga istudes aitavad silmi säästa niisutavad tilgad.