Rasvumise kirurgiline ravi pikendab eluiga ja leevendab kaasuvaid haigusi

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on maailmas praegu umbes 2,1 miljardit ülekaalulist ja ligikaudu 650 miljonit rasvunud inimest. Kui aastasadu tagasi võitlesid meie esivanemad kaalutõusu ja säilitamise nimel, siis praegu on võitlus vastupidine – rasvumine tapab enam kui alatoitlus.

Inimese rasvumise määramisel kasutatakse kõige laialdasemalt kehamassiindeksit (KMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. KMI 18,5–24,9 tähistab normaalkaalu, 25–29,9 ülekaalu ja üle 30 juba erinevaid rasvumisastmeid.

Rasvumine pole vaid ülesöömine. Alates 1979. aastast on see rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis kodeeritud iseseisva haigusena. Erinevates uuringutes on saadud geneetilisi neurobioloogilisi tõendeid, et rasvumine on mitme teguriga kompleksne haigus, mille puhul määravad pärilikud faktorid, kuidas reageerib organism nn toksilisele ümbruskonnale. Toksilise ümbruskonna all peetakse silmas madala hinna ja suure kaloraažiga toidu üleküllust ning väheliikuvat eluviisi ja elustiili, mille tõttu on kalorite kulutamine raskendatud.

Ülemaailmne probleem

2020. aasta rahvusvahelise ülevaate kohaselt ei ole rasvumine pelgalt Ameerika ega Lääne-Euroopa probleem. Ameerika on rasvunute osakaalu poolest maailmas alles 12. kohal. Esikümnes on hoopis paljud Polüneesia ja Vaikse ookeani saareriigid ning Lähis-Ida. On hinnatud, et rasvunute osakaal on maailmas kõige suurem Naurus, kus 61% rahvastikust on KMI-ga üle 30.

Eesti paikneb oma näitajatega Euroopa keskmiste hulgas. Viimasel kümnel aastal on täiskasvanud eestlaste rasvumisprotsent püsinud 19 ringis.

Ravi ebaefektiivsus

Nii nagu pea iga haiguse ravis, on kirurgia viimane meede. Esmalt peaks ülekaalus inimene muutma oma elustiili – pöörama tähelepanu dieedile ja kehalisele aktiivsusele. Kui see ei aita, liigutakse edasi farmakoteraapia juurde ja alles püramiidi tipus on kirurgia.

Kehalise koormuse, dieedi ja ravimitega saavutatakse keskmiselt 5–10% kaalulangus. See ei ole aga kahjuks püsiv. Praktika näitab, et viie aasta jooksul jõuab 90–95% inimestest tagasi oma algse kaaluni või isegi ületavad seda.

Ka praegu turul olevate söögiisu vähendavate ja imendumist takistavate ravimite kasutamine on suhteliselt ebatõhus ning seotud sagedaste kõrvaltoimetega. Kahjuks pole ka lähiajal ravimiarenduses läbimurret oodata.

Selle kohta, miks kipub rasvumise ravi olema ebatõhus, on esitatud kaks suuremat hüpoteesi. Oletatakse, et põhjused on psühholoogilised või bioloogilised. Esimesel juhul puudub ülekaalulisel justkui tahe ja jõud distsipliini pidada, see pole aga uuringutes tõestust leidnud. Teisel juhul vastab organism vabatahtlikule dieedile kompensatoorsete bioloogiliste muutustega, mis toovad kaasa energiakulu vähendamise ja energia parema omastamise. Selle tagajärjeks on kaalu kiire taastumine pärast dieeti ja isegi esialgsete näitajate ületamine. See on leidnud kinnitust ka uuringutes.

Bariaatriline kirurgia

Rasvumise kirurgilist ravi nimetatakse bariaatriliseks ehk kaalukirurgiaks, mis on viimase 15–20 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Selle taga on nii ülekaaluliste haigete arvu järsk suurenemine kui ka laparoskoopilise kirurgia edusammud.

2016. aastal teatas Rahvusvaheline Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Ühendus enam kui 685 000 lõikusest. Kuna paljud riigid lõikusi ei registreeri, hinnatakse, et tegelikult tehakse maailmas ligi miljon lõikust aastas. Eestis on bariaatrilisi lõikusi tehtud alates 2004. aastast ja 2016. aastast on nende arv olnud aastas umbes 700. Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Seltsi andmetel tehti aastatel 2004–2019 Eestis 6555 operatsiooni.

Sarnaselt USA ja muu Euroopaga saavad Eestis lõikusele patsiendid, kellel on

• KMI vähemalt 40,
• KMI vähemalt 35 koos (rasvumisega seotud) kaasuva haigusega,
• II tüüpi suhkurtõbi,
• kõrgvererõhktõbi,
• uneaegne hingamishäire,
• degeneratiivne liigeshaigus või
• ainevahetuslik häire.

Võrreldes teiste ravimeetoditega on selgunud, et kirurgia efekt kestab aastakümneid ja pikendab eluiga. Lisaks on sel positiivne mõju ka kaasuvatele haigustele: patsiendi seisund paraneb, ta peab vähem ravimeid tarvitama või saab neist isegi loobuda.

Peamised rasvumisega kaasuvad haigused on

• diabeet,
• kõrge vererõhk,
• uneapnoe,
• hüperlipideemia,
• gastroösofageaalne reflukshaigus,
• liigesevalu,
• uriinipidamatus,
• koronaarhaigus ja
• astma.

Möödunud aastal jõudis lõpule Eestis tehtud uuring (Kikkas et al., Scand J Surg 2019), kus vaadeldi bariaatrilise operatsiooni – mao vertikaalse resektsiooni – läbinud patsiente. Uuringu tulemuste põhjal oli lõikuse positiivset mõju üldjuhul näha ka viis aastat pärast operatsiooni.

Aasta pärast operatsiooni oli liigse kehakaalu languse protsent 75 ja viie aasta pärast 61. Seejuures oli Eesti patsientide hõlmatuse protsent järelkontrollis (ligi 90%) muljetavaldav. Uuringust selgus positiivne efekt ka kaasuvatele haigustele. Viie aasta jooksul paranes või leevenes II tüüpi diabeet, hüpertensioon, uneapnoe ja düslipideemia statistiliselt olulisel määral.