Üle tuhande inimese on nõus Covid-19 vaktsiini inimkatsetes laskma end viirusega nakatada
24. aprill 2020, 12:24
/nginx/o/2020/04/24/13069298t1h170e.jpg)
1500 inimest on vabatahtlikult nõus end laskma vaktsiinide testimiseks SARS-CoV-2 viirusega nakatada. Vaktsiinide testimise kiirendamiseks loodi algatus nimega 1DaySooner, mis tahtis näidata, et inimesed on selleks valmis. Projekt ei ole seotud ühegi konkreetse vaktsiine arendava ettevõttega.
Inimkatsetusest, mida nimetatakse «inimväljakutseks», on varem räägitud, aga ükski ettevõte seda veel ei rakenda. Eesmärk oleks katsealusteks valida noori ja terveid inimesi, kelle peal viiruste ja vaktsiinide omavahelist suhtlust jälgida. See teema tekitab hetkel hõõrdumisi USA poliitikute vahel, vahendab Nature.
1DaySooner aktsiooni kaaslooja Josh Morrison tahab näidata, et toetus inimkatseteks on olemas ja sellel on potentsiaali rohkem kui standardsetel katsetel, et Covid-19 vastane vaktsiin kasutusse tuua.
Kas see on eetiline?
Tüüpilised vaktsiinikatsed võtavad kaua aega, kuna tuhanded katsealused saavad kas päris vaktsiini või platseebovaktsiini. Teadlased uurivad omakorda, kuidas need vaktsiinid organismis pikema aja jooksul mõjuvad ja kes katsealustest nakkuse üles korjab.
Antud uuring võimaldaks pooldajate sõnul protsessi kiirendada. Palju väiksem grupp vabatahtlikke saavad ühe valitud vaktsiini, enne seda nakatatakse neid teadlikult viirusega, et jälgida immuniseerimise tõhusust ja organismi võitlust.
«Me tahame värvata nii palju osaleda soovivaid inimesi kui võimalik,» ütleb Morrison, kes on ühtlasi ka organidoonorluse propageerimisgrupi Waitlist Zero tegevjuht. «Samal ajal usume, et poliitika, mis otsustab katsete üle, oleks muudatuste tegemisel paremini informeeritud, kui välja tuua nende inimeste hääled, kes sellistes katsetes osalemisest huvitatud on.»
Morrison ütleb, et oma nõusoleku andnud inimesed on enamasti noored, linnapiirkondades elavad inimesed, kes on kõrgelt motiveeritud midagi suunitletut ja konstruktiivset koroonapandeemia suhtes ette võtma.
«Paljud on teadlikud võimalikest riskidest, kuid usuvad, et vaktsiini kättesaadavuse kiirendamine on niivõrd oluline, et on seda riski väärt ja seega neile oluline.»
Protsess
Selliseid katseid on varem gripi ja malaaria korral tehtud. Kirjanik ja bioeetika tiimi juht Nir Eyal Rutgersi ülikoolist on oma argumendid avaldanud eelmise kuu teadusajakirjas The Journal of Infectious Diseases, et inimkatseid saab teha ohutult ja eetiliselt.
Ameerika Ühendriikide kongressi 35 liiget on inimkatsetele poolehoiu andnud. Tervise- ja inimteenuste osakonna direktorile Alex Azarile on tehtud avaldus selle otsuse kaalumiseks.
Charlie Weller, Wellcome vaktsiiniprogrammi ja biomeditsiiniliste uuringute rahastaja Londonis ütleb, et nende organisatsioon on arutanud inimkatsete eetikat ja logistikat koroonavaktsiini loomise küsimustes. Weller aga leiab, et on ebaselge, kas selline katse kiirendaks vaktsiini arendust. Uurijad peavad enne selgeks tegema, kuidas inimesi viirusega võimalikult ohutult kokku puutuma panna, ja kaaluma ennekõike, kuidas ja kas selliseid uuringuid saab üldse eetiliselt teha.
«Ma arvan, et sellel on potentsiaali, aga meil on nii palju küsimusi, mida enne seda läbi töötada, et mõista, kas katsed meid ajaliselt üldse aitaksid.»