Eelmise aasta lõpus ja uue algul lahkus vähemalt kahest Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikust hulk arste. Lahkujate endi kinnitusel pole selle peapõhjuseks pelgalt palk, vaid võimete piire ületav töökoormus, kirjutab Nils Niitra.
Ületöötanud arstid lahkuvad TÜ kliinikumist
9. jaanuar 2012, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas teie kujutate ette inimest, kes on võimeline tegema tööd 75–80 tundi nädalas? «Minu üsna tavaline töönädal koosnes kahest 24-tunnisest valvest, neist üks jäi nädalavahetusele,» kirjeldas Postimehele üks Tartu Ülikooli kliinikumist lahkunud arst. «Sellele lisandus kolm kaheksatunnist tööpäeva pluss veel see, et ega ma pärast valvet koju ei saanud – tegin siis veel mõned tunnid operatsioone.»
Lisaks kõigele sellele töötavad paljud arstid veel mõnes erakliinikus või teises haiglas, teevad teadustööd ja juhendavad arst-residente.
Järjest lahkuvate inimeste tõttu on Tartu Ülikooli kliinikumi radioloogiakliinik ning traumatoloogia ja ortopeedia kliinik jõudnud suletud ringi, kus allesjääjate töökoormus kasvab veelgi, ja pole kahtlustki, et tulevik lisab veelgi lahkujaid.
Ainuüksi sügisest aasta lõpuni lahkus traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust kolm arst-õppejõudu ja üks arst-resident, sellele lisaks läks kaks arsti pikale palgata puhkusele. Arstidest läks minema ka Leho Rips, kelle juures käivad paljud Eesti sportlased oma liigeseid ravimas. Asemele tulijaid oli aga vaid kahe arstikoha jagu.
Radioloogiakliiniku töötajaskond kahaneb aga tänavu jaanuaris ja veebruaris ligi nelja arstikoha jagu. Kliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul on Soome lahkumise kaalumisest teatanud veel kolm arsti. Ja seda kõike ajal, kui kliinik oleks vajanud hoopis lisaks varasemale kolme-nelja arsti juurde.
Eiravad määrust
Juba praegu kannatab Tartu Ülikooli kliinikumi kui õppehaigla residentidest arstideks koolitamise kvaliteet. Sotsiaalministri määruse kohaselt tohivad arst-residente juhendada vaid vähemalt viieaastase erialase töökogemusega arstid, kellel on teadus- ja õppetöö kogemus.
Tegelikult kasutatakse kliinikumis olude sunnil juhendajatena ka märksa tagasihoidlikuma töökogemusega arste. Traumatoloogia osakonnas on Postimehe andmetel praegu rohkem kui viieaastase töökogemusega täiskohaga arste vaid kaks.
Pealekauba kasutatakse kliinikumis Postimehe andmetel mõnedes osakondades valvearstide puudusel nende asemel residente, ehkki resident ei tohi ise raviotsuseid vastu võtta. Tõsi, juhendaja on siiski residentide kinnitusel üldjuhul telefonitsi või interneti teel kättesaadav ja kusagil mõnes haigla teises osakonnas on kohal ka valvearst.
Traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus on Postimehe allika hinnangul ravikvaliteet juba langenud. «Ütleme nii, et on olnud olukordi, mille juhtumise tõenäosust oleks saanud parema tiimijuhtimise korral vältida,» lausus allikas.
Arstide lahkumise põhjuseks on nii Soomes makstavast mitu korda väiksem palk kui ka ülekoormatus tööga. Seejuures kinnitas lõviosa Postimehega vestelnud arstidest, et just ülekoormatus on palgaküsimusest olulisem probleem. Leidus tohtreid, kes süüdistavad ülekoormatuses kliinikut või kliinikumi juhtkonda, aga ka arste, kelle hinnangul ei jää juhtidel praeguses olukorras lihtsalt muud üle.
Seda, et põhjus pole pelgalt palgas, kinnitab ka osa arstide suundumine Soome asemel hoopis väiksematesse haiglatesse, kus on sama või isegi parema palga eest vähem tööd.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul panustab riik tervishoidu vastavalt oma võimetele nii palju kui võimalik. «Arstide kuutasu kasvas eelmise aastaga üle viie protsendi,» väitis ta. «Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli eelmisel aastal 1704 eurot võrreldes 1620 euroga aasta varem. Vaatamata raskele ajale majanduses on arstide palk kerkinud riigi keskmisest kiiremini.» Hoolimata Pevkuri väidetust kurdavad aga Tartu Ülikooli kliinikumi arstid, et nende palk on aina vähenenud.