Covid-19 pandeemia märgib biotehnoloogia ajastu algust
27. aprill 2020, 14:26
/nginx/o/2020/04/27/13073321t1hb341.jpg)
Yval Noah Harari kirjutas, et inimkond on saavutanud võimekuse epideemiad kontrollida. See tähendab, et enam ei sure haigustesse miljoneid inimesi ja me ei ela teadmatuses. Hoopis suudame oma probleemidele kiiresti innovaatilisi lahendusi leida. Investeerimine biomeditsiinilistesse uuringutesse ja arendustesse on olnud sel sajandil fookuses ja kriisiaeg on oluliseks pöördepunktiks.
Teaduse takistusrada
Ameerika Ühendriikides on alates 1995. aastast kuni 2 triljonit dollarit läinud meditsiinilistele uuringutele. See tähendab, et järjendatud on inimese genoom, leitud ravi HI-viirusele ja C-hepatiidile, loodud geeniteraapia võimalused ja immunoteraapia vähipatsientidele, lisaks palju muud olulist.
Tekkinud on aga olukord, milles kiiremate, odavamate ja vähem riskantsemate ravimite tootmise asemel on hakanud ravimite hind tõusma ja ainult 14 protsenti kliiniliselt uuritud ravimitest saavad müügiloa.
Teada ei ole kindlaid põhjuseid, kuid on hüpoteese. Esimene hüpotees on see, et meditsiiniliste arendusprotsesside üksikasjad osutuvad arvatust keerulisemaks. Teine arvamus on see, et biomeditsiiniettevõtted on rohkem huvitatud kasumist, kui aeganõudvatest innovaatilistest lahendustest. Lisaks võivad üleliigsed või ebaadekvaatsed regulatsioonid arendust hoopis aeglustada.
FDA standardite kohaselt peavad ravimid olema tõestatud oma ohutuses ja tõhususes, mis tähendab, et uuem versioon peab alati andma sama häid või eeldatavalt paremaid tulemusi, kui eelmised alternatiivid. Mida keerukamaks muutuvad haigused, seda keerulisemad on ka ravilahendused. Bakterid ja viirused on muutunud mitmetele olemasolevatele lahendustele resistentseks.
Biotehnoloogia ajastu algus
Nüüd jõuame sinna, et Covid-19 ja sellega kaasnevad biotehnoloogilised uuringud on täiskäigu peal. Mitmed vaktsiinide ja ravimite kandidaadid on arendamisel ja testimisel väga lühikese ajaga üle maailma. Uute haiguste vastu ravi loomisel õpivad teadlased ka inimkeha ja haigusi paremini tundma.
Globaalse pandeemia tingimustes on kõrvale jäänud kasumitegurid ja regulatsioonid, mis muidu takistuseks oleksid. Teadlased ja ettevõtted jagavad intellektuaalset omandit, mitte ei hoia seda endale. Samuti ollakse teadlikud kõrgetest riskidest.
Näiteks on Moderna Covid-19 vaktsiinikandidaaat esmalt ohutust testinud vabatahtlike inimeste inimeste, mitte loomade peal - protsess on pöördunud.
Praegused tingimused ei ole tavapärased. Koroonapandeemia tragöödia paneb inimkonda proovima asju ja tegema otsuseid, mida tavaolukordades ei tehtaks. Oleme tundmatul alal, kus ei ole garantiisid.
Protsessi käigus võib selguda, et regulatsioonid ja katkendlik innovatsioon on vale mudel meditsiiniteaduse jaoks. Hoopis võime avastada, et teadus on arenenud sinnamaani, kus vaktsiine ja ravimeid uutele haigustele saab arendada märksa kiiremini, vahendab Statnews.