Teadlased selgitasid välja, millised on koroonaviiruse pikaajalised tagajärjed inimorganismile

Koroonaviirus hakkas levima 2019. aasta detsembri lõpus ning viirusest taastunud inimeste tervislikku seisundit ei ole jõutud põhjalikult uurida, kuid Hiinas korraldatud uuringust saab aimu, mis ootab ees Covid-19 patsiente pärast viiruse seljatamist. 

Teadlased uurisid viirusest paranenud patsientide biomarkereid ning leidsid, et paljudel esineb maksaprobleeme. Samuti on teada, et viirus võib tekitada ulatusliku kahjustuse kopsudes või südames, mis tähendab, et viiruse põdemise järel ootab ees pikk taastumisperiood. See, millised tagajärjed kaasnevad viiruse läbipõdemisega, vajab edasist uurimist, kuid teadlased on tuvastanud mõned tendentsid, millega tasub arvestada.

Covid-19 põhjustab organismis pikaajalise ja ulatusliku põletiku, mille tõttu peab immuunsüsteem pikalt töötama. Kui inimese immuunsüsteem reageerib põletikule liiga intensiivselt, võib see hakata kahjustama elutähtsaid organeid nagu neerud, kopsud ja süda. Sellisest kahjustusest ei ole võimalik üleöö taastuda ning kopsukudede taastumine võib võtta eriti kaua aega. Kopsudesse tekkinud armkude võib mõjutada inimese füüsilist võimekust ning hapnikuvarustust. 

Covid-19 koormab südant ning Harvardi ülikooli spetsialistide hinnangul võib koroonaviirusega kaasnev pikaajaline palavik ja põletik suurendada südame probleemide riski. Näiteks tekib Covid-19 patsientidel sageli südamerütmihäireid või südamelihasepõletik. 

Kergemate juhtumite korral organite kahjustust üldjuhul ei esine ning inimesed taastuvad kiiremini, kuid mida pikem ja raskem on viiruse kulg, seda pikem on taastumisperiood. 

Varasematest uuringutest on leitud, et SARS põhjustab kopsudes kahjustusi, mille tagajärjed võivad kesta aastaid. Leiti, et 15 aastat pärast haiguse põdemist on suurem osa kahjustustest paranenud. MERS põhjustab samuti kopsukahjustusi, armistumist ning hapnikuvarustuse vähenemist, millest taastumine võib võtta paar aastat. 

Covid-19 tõttu haiglaravi vajanud patsientidel on raskusi füüsilise ja vaimse aktiivsuse taastamisega. Intensiivravi saanud patsientide puhul mõjutab nende seisundit lisaks võimalikele kahjustustele pikalt lamamine ning vähene füüsiline aktiivsus. Näiteks leidsid John Hopkinsi ülikooli teadlased, et lihastoonus ja mass langeb haiglas veedetud ajal eriti kiiresti. Seetõttu on oluline osa taastumisprotsessist regulaarne füüsiline aktiivsus.