Mis juhtub, kui teadlased ei suuda välja töötada koroonaviiruse vaktsiini?

Kui teadlased ei tööta välja toimivat vaktsiini, mida oleks võimalik massiliselt toota ja kasutada, tuleb ühiskonnal kohaneda uue olukorraga. Piirangud kaoksid ajapikku, kuid testimine ning haigete eraldamine jääks püsima. Samuti on võimalik, et teadlased leiavad viirusele sobiva ravi, kuid viirusepuhangud võivad jääda korduma igal aastal. 

«On olemas viiruseid, mille vastu ei ole vaktsiini, ning me ei saa olla kindlad, et kasutusele jõuab sobiv vaktsiin koroonaviiruse vastu,» ütles Suurbritannia ülikooli Imperial College London professor David Nabarro. Seetõttu on oluline, et riigid oleksid tulevikus paremini valmis haiguspuhangutega toime tulema.

Eksperdid usuvad, et Covid-19 vaktsiin jõuab kasutusele juba 12–18 kuu jooksul, osalt seetõttu, et koroonaviirus ei muteeru kuigi kiiresti. Teised on skeptilisemad, sest varem pole vaktsiinid nii kiiresti valminud, veel vähem kasutusele jõudnud ning samuti on viiruseid, mille vastu on raske leida universaalset vaktsiini. 

1984. aastal teatas USA valitsus,  et on edukalt tuvastanud viiruse, mis sai hiljem tuntuks kui HIV, ning et selle vaktsiin jõuab testimisfaasi kahe aasta jooksul. Ligi 40 aastat ja 32 miljonit surma hiljem ei ole HIV vaktsiini veel leiutatud. Erinevalt gripist, mis muteerub igal aastal, muteerub HIV iga nakatumisega ning seetõttu on raske töötada välja toimivat vaktsiini. Koroonaviirus muteerub aeglaselt ning vaktsiini väljatöötamine on seetõttu üsna tõenäoline, kuid see võib võtta arvatust kauem aega.

Covid-19 vaktsiin jõudis Oxfordi ülikooli teadlaste käe läbi inimkatsete faasi, kuid ka edukate tulemuste korral võtab vaktsiini massiline tootmine eri riikides kauem aega. Samuti tuleb teha kindlaks, et vaktsiin on ohutu ning sobib kõigile. 

Lisaks vaktsiinile tegelevad teadlased erinevate Covid-19 ravimite testimisega, kuid ka need on varajases katsefaasis. Praegu uuritakse remdesiviri tõhusust koroonaviiruse ravil, kuid hüdroksüklorokviin, mida peeti alles hiljuti paljulubavaks lahenduseks, ei osutunud kuigi tõhusaks. 

Seni, kuni kasutusel ei ole vaktsiini ega tõhusat ravimit, tuleb inimestel järgida hügieeninõudeid ning harjuda olukorraga, kus tavapärane sotsiaalelu ning üritused samal kujul mõnda aega ei toimu. Rangemalt tuleks järgida nõuet haigena mitte tööle minna ning kui vähegi võimalik, tuleks säilitada kaugtöö võimalus. Inimestel tuleb võtta nii enda kui teiste tervise eest rohkem vastutust ning käituda teadlikumalt ning ettevaatlikumalt. Epideemiate puhul on koostöö ja ühine pingutus äärmiselt oluline.