Kuidas mõjutab vedeliku tarbimine immuunsüsteemi?

Vedeliku tarbimine on oluline osa organismi normaalse talitluse toetamisel.

FOTO: Shutterstock

Viiruste perioodil on oluline toetada oma immuunsüsteemi. Immuunsust vähendab lisaks stressile, ala- või ületoitumisele, unerežiimile, ravimitele jms ka see, kui ei tarbita piisavalt vedelikku. Vesi moodustab täiskasvanud inimese organismist umbes 60–65 protsenti ning mida noorem on organism, seda veerikkam see on. Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Kristi Vahur, Helen Udras ja Inga Ploomipuu selgitavad kõrgkooli blogis, kui palju tuleb vedelikku tarbida.

Kui meil on soov janu kustutada, on tervislik valik (joogi)vesi. Erinevalt spordijookidest, mahladest ja karastusjookidest ei sisalda vesi hambakaariest põhjustavaid suhkruid ega kaloreid. Joogivee võime saada kraanist, oma kaevust või osta poest pudeliveena. Tuleb arvestada, et vett saame ka toiduga! Vahel me ei märka, et meil on janu ja otsime endale janu tõttu hoopis süüa.

Täiskasvanud inimene peaks ööpäevas tarbima erinevatel andmetel 28–40 milliliitrit vett ühe kehakaalu kilogrammi kohta, mis teeb keskmiselt 2000–2500 ml/päevas (vaata  allolevat tabelit).  Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene vajab ööpäevas 2,4 liitrit vett. N-ö normaalse söömise (tasakaalustatud toitumise) puhul tarbitakse 1–2 klaasi (ca 200-400 ml) puhast vett ja ülejäänu saadakse muude jookide ja toiduga. Oluline on tähele panna, et neid väärtusi tuleb kohandada sõltuvalt kliimast, kehalisest aktiivsusest (sh töö iseloomust) ja ka suurenenud soolatarbimisest. Treening võib higistamise kaudu hõlpsasti veekadusid suurendada – kuni ühe liitrini tunnis või rohkemgi.  Valio Eesti viis uue toote turule toomise eel eestimaalaste seas läbi sportimisharjumusi käsitleva uuringu, millest selgus, et vaid umbes pooltel harrastussportlastel on meeles treeningu ajal vedelikku tarbida ehk 42 protsenti uuringus osalenud treenijatest ei pööra sportides oma keha vedelikukaole mingit tähelepanu.

Kodust väljas olles ostavad inimesed sageli joogiks pudelivett. Tartu tervishoiu kõrgkooli 2017. aasta küsitluses arvasid pooled vastanutest, et pudelivesi pole kraaniveest puhtam ning enamik põhjendas pudelivee eelistamist kraaniveele mugavusega. Selgub, et pudelivesi ei pruugigi olla n-ö kõige puhtam. Näiteks Tartu tervishoiu kõrgkoolis 2018. aastal läbi viidud pudelivete mikrobioloogilisest uuringust selgus, et ligi neljandikul Eesti kaubandusketis leitavatest pudelivetest on lubatust suurem mikroobide üldarv, õnneks siiski ohtlikke mikroobe ei tuvastatud. Seega kontrollitud kvaliteediga joogivee puhul ei ole mikrobioloogilise kvaliteedi tõttu vajadust eelistada pudelivett kraaniveele. Gaseeritud veed on küll mikrobioloogiliselt puhtamad, kuid samas ei ole pidev gaseeritud vee tarbimine tervisele hea ning pudelivete keemilised uuringud ka tervishoiu kõrgkoolis näitavad, et osa mineraalvetes esineb üksikute keemiliste ühendite ületamisi.