Teadlased selgitavad, mis juhtub kehaga liigsöömise korral

Liigsöömine kahjustab vaimset ja füüsilist tervist.

FOTO: Shutterstock

Rasvumine on suitsetamise järel tähtsuselt teine ennetatav terviserisk ning on kujunenud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Rasvumise ja ülekaalu peamiseks põhjuseks on liigsöömine ja vähene füüsiline aktiivsus, mis kutsub organismis esile mitmeid muutusi, vahendab Medical Daily

.

2019. aasta seisuga on pea 30 protsenti maailma elanikkonnast rasvunud. Kui rasvumine praeguses tempos kasvab, on 2030. aastaks üle poole maailma elanikkonnast rasvunud. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raporti järgi sureb järgmise 30 aasta jooksul 36 OECD riigis rasvumisest tingitud haigustesse üle 90 miljoni inimese. Rasvumise tagajärjel tekkinud terviseprobleemide ravile kulub OECD riikides 3,3 protsenti SKTst. Üle poole OECD riikide elanikkonnast on ülekaalulised ning iga neljas inimene rasvunud.

Eurostati andmetel on 18 protsenti eestlastest rasvunud ja 51 protsenti ülekaalulised. Iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline või rasvunud ning teadlaste hinnangul võib lapseeas kogetud ülekaal avaldada mõju tervisele kogu ülejäänud elu vältel. 

Pingelistes olukordades suureneb liigsöömise risk ning seetõttu on oluline jälgida, et inimesed ei sööks eriolukorrast tingitud stressi maandamiseks liiga palju. Liigsöömisest annavad märku mitmed sümptomid nagu kaalutõus, kehv enesetunne ja söögiisu püsiv suurenemine.

Kui organismi jõuab mõnda aega rohkem kaloreid kui vaja, hakkab see mõjutama hormonaaltalitlust ning organism ei suuda reguleerida normaalselt seda, kui tihti ja millises koguses vabaneb näljahormooni. Rasvase ja suhkrurohke toidu tarbimisel vabaneb ajus dopamiin ehk naudinguga seotud hormoon, mis suurendab söömisega seotud naudingut ning tõenäosust, et inimene reaktsiooni esile kutsunud toitu uuesti sööb. See tähendab, et organism õpib eelistama stimuleerivaid toite, mis toovad kiirelt naudingut ning sageli viib see koguste suurendamiseni.

Suure glükeemilise indeksiga toitude ehk rasvaste või suhkrurohkete toitude tarbimise järel toimub järsk veresuhkru sisalduse tõus ja järsk langus, mis võib põhjustada südame rütmihäireid ja vererõhu kõikumist. Veresuhkru sisalduse kõikumine suurendab oluliselt diabeedi riski ning veresuhkru sisalduse järsk langus võib muuta inimese uimaseks ja uniseks. Seetõttu on inimesed sageli pärast liigset toidukogust väsinud ning jõuetud.

Liigsöömine võib häirida kognitiivseid funktsioone ning keskendumisvõimet. Ülekaal ja rasvumine kiirendavad kognitiivse võimekuse vähenemist kõrgemas eas, kuid ka vahetult pärast liiga suure eine söömist võivad olla vähenenud keskendumisvõime ja mälu funktsioonid.