Eesti teadlaste uuring näitab, et õpilased vajavad koolis rohkem taimset toiduvalikut

Kehalised võimed ja kehakoostis on seotud otseselt inimese tervisega. Optimaalsel tasemel kehalised võimed aitavad tõhusamalt tulla toime töö ja vaba aja tegevusega, olla terve, seista vastu vaegliikumisest tulenevatele haigustele ja saada hakkama eriolukordadega. Oluline on ka see, millises vahekorras on inimese kehas rasvu ja rasvavaba massi ehk lihaskonda ja luustikku.

Iga päev tuleks liikuda vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Viimase viie aasta jooksul tehtud uuringud laste ja noorte kehalise aktiivsuse kohta näitavad, et 80 protsenti Eesti lastest ei liigu piisavalt. Kuna kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus on omavahel seotud, võivad suure hulga noorte kehalised võimed olla allpool taset, mis on oluline tervise säilitamiseks ja parandamiseks.

Et teha selle probleemi lahendamiseks konkreetseid ettepanekuid, uurisid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased kolme Tartu linna kooli 13–16-aastaste noorukite (56 protsenti poisid ja 44 protsenti tüdrukud) kehakoostise ja kehaliste võimete seoseid, hõlmates uuringusse ka Vahemere maades levinud toitumise järgimise. Uuritavaid noorukeid oli 413.

Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ütles, et inimeste tervisliku eluviisi uuringutes kombineeritakse tihti liikumisaktiivsuse, kehaliste võimete taseme, une ja toitumise näitajaid, võttes viimase puhul aluseks just Vahemere maadele omase toitumise kriteeriumid. Vahemere maade toitumise juures on kõige suurem osakaal taimsel toidul, näiteks juur-, puu- ja kaunviljadel, pähklitel ning täisteratoodetel, ja väiksem osakaal jogurtil, juustul, kalal, oliiviõlil ja punasel lihal.

Koostöös kehalise kasvatuse õpetajatega mõõdeti uuringus osalenud koolides noorte kehalisi võimeid ja paluti täita küsimustikke. Kui Eestis on tehtud tervisega seotud kehaliste võimete mõõtmisi peamiselt uuringutes, siis näiteks Soomes on see lisatud liikumisõpetuse riiklikusse ainekavva. Tulemuste juurde käib ka nende seostamine tervisega ja arenguvestlus õpilase, lapsevanema ja kooli tervishoiutöötajaga.

Uuringust selgus, et 14,28 protsenti õpilastest järgis Vahemere maade toitumist, kusjuures 44,05 protsenti tegi seda mõningal määral ja 41,67 protsenti madalal tasemel. Sama uuringu raames olid Islandi noortest 24,29 protsenti seotud tihedalt Vahemere toitumisega ja 14,99 protsenti olid sellega vähe seotud.

Pihu hinnangul on see huvitav võrdlus, kuna Islandi geograafiline asukoht ja traditsioonid ei toeta Vahemere maade toitumist. Siiski on seal Eestiga võrreldes 10 protsenti rohkem noorukeid, kes järgivad Vahemere maade toitumist, ja märgatavalt vähem neid, kes teevad seda madalal tasemel.

«See on kindlasti seotud ka Islandi koolide väga teadliku terviseprogrammiga, mille üks osa on mitmekesine, sh suurt juur- ja puuviljatoitude valikut pakkuv menüü. Islandi koolide jaoks on kehtestatud riiklik tunnustussüsteem, mida rakendatakse, kui nad tagavad korrapäraselt kvaliteetse ja mitmekesise menüü, sh valikud nii taime- kui ka segatoidulistele õpilastele,» kirjeldas Pihu.

Uuringus osalenud õpilaste seas ei erinenud kehamassiindeksi näitajad eriti toitumise põhjal, kusjuures ülekaalulisi uuritavaid oli 15%.

Mida teha teisiti?

Uuringu tulemusi arvestades peaks Pihu sõnul mõtlema, kuidas teha noortele kättesaadavaks ja atraktiivseks mitmekesised toitumisviisid, mis põhinevad suures osas taimsel toidul (puuviljad, juurviljad) ja vähesel määral loomsel toidul. «Oluline on ka puuviljade kättesaadavus kogu koolipäeva jooksul, sealjuures peaks noorele pakkuma erinevaid valikuid,» ütles Pihu.

Lisaks on tähtis pöörata ka kehalises kasvatuses tähelepanu teadlikule kehaliste võimete arendamisele, sh tähtsustada nende seost tervise ja elukvaliteediga, mitte ainult kindla tulemuse sooritamisega.