Eestis hakatakse soolehaigetele väljastama WC kaarte

Eesti Põletikulise Soolehaiguste Selts (EPSS) viis mai alguses liikmete hulgas läbi küsitluse, et teada saada, kui palju soolehaigus nende elu igapäevaselt mõjutab. Üllatuslikult toodi ühe peamise murekohana välja WCde kasutamise keerukust avalikes kohtades. Kaardi eesmärgiks ongi kinnitada selle omaniku vajadust saada kiiresti WCsse.

EPSSi esindaja Janek Kapperi sõnul on soolehaigetel tihtilugu mure, kuidas saada võimalikult kiiresti tualetti, sest see haigus ei võimalda minutitki ootamist. «Tundub kummalisena, aga 21. sajandil peame me selliste teemadega tegelema, sest ei üritustel WC järjekorras seisjad ega keskuste infotöötajad ei ole tihtilugu altid soolehaigete murega arvestama,» kinnitas Kapper. «Välisel vaatlusel ei ole ju inimesel midagi viga ja diagnoosi kõvahäälne selgitamine on väga ebamugav,» lisas Kapper.

Kapper loodab, et nüüd, kus on olemas konkreetse viitega kaart, saab selle esitamisega kinnitada oma WC vajadust ja ehk teadlikkuse tõustes muutub ajapikku see probleem soolehaigete jaoks ka väiksemaks. Janek Kapper palub kaubanduskeskuste, ametiasutuste, toitlustusasutuste jt esindajatel Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsile teada anda, kas nad oleksid valmis abikätt ulatades selle üleskutsega liituma ja oma WCde ustele paigutama kleepsu «Kõik puuded ei ole nähtavad». See tagaks selle, et antud asutuse töötajate teadlikkus tõuseb ja WC kaarti omaval haigel oleks kergem, ilma pika selgituseta, vajadusel viivitamatult tualetti kasutada.

Projektiga ühinenud asutuste nimed paneb EPSS oma kodulehele üles ja siis teavad ka EPSSi liikmed, millised on n-ö põletikulise soolehaiguse «sõbralikud» asutused, mida nad võivad rahuliku südamega külastada. Kuna paljudes arenenud riikides on analoogne kaart kasutusel, saavad kaardiomanikud reisides valida külastamiseks just neid kohti.

Värske küsitluse eesmärgiks oli hinnata laiemalt, kui palju on soolehaigus haigete igapäevaelu mõjutanud. Peak kõik vastanud (87,5 protsenti) kinnitasid, et haigus mõjutab nende igapäevaelu. Sinna hulka kuuluvad nii ebameeldivad situatsioonid, piinlikud momendid kui ka töökoha saamise ja hoidmisega seonduv. Küsitlus viidi läbi EPSSi liikmete hulgas ja selles osales 32 patsienti, vanuses 16–73 eluaastat. Vastajate hulgas oli patsiente, kes on selle haigusega elanud 6 kuud ja neid, kes isegi 45 aastat.

Crohni tõbi ja haavandiline koliit on krooniline põletikuline soolehaigus. Kõige tavapärasemateks sümptomiteks loetakse kõhulahtisust, veriseid väljaheiteid ja kõhuvalu ning Crohni tõvel kaalulangus. Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tavaliselt haigestutakse noores eas (15‒35-aastaselt). Haigestumise põhjused ei ole teada – arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju ning soole mikrofloora eripära. Põletikulist soolehaigust ei ole võimalik ennetada. Enamasti kulgeb haigus ägenemistega ja võib taanduda (remissioon) kas raviga või iseenesest. Haiguse ägenemisetappide ajal võivad õppimis- ja töövõimekus olla piiratud, kuid see viib harva pikaajalise töövõimetuseni. Infot põletikulise soolehaiguse kohta leiab patsiendiorganisatsiooni kodulehelt www.ibd.ee