Teadlased selgitasid välja, kui kaua võib rääkimisel õhku sattuv koroonaviirus seal püsida
15. mai 2020, 16:59
/nginx/o/2020/05/15/13103368t1h3206.jpg)
Köha või aevastamine ei pruugi olla ainsaks viisiks, kuidas nakatunud uudset koroonaviirust edasi annavad. Uue uuringu kohaselt võib rääkimine edasi kanda tuhandeid mikroskoopilisi piisku, mis on nii väikesed, et need võivad õhus hõljuda kaheksa kuni 14 minutit, vahendab New York Times.
Kolmapäeval ajakirjas The Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuring võib aidata selgitada, kuidas kergete või sümptomiteta inimesed võivad nakatada teisi läheduses asuvates ruumides, näiteks kontorites, hooldekodudes, kruiisilaevadel ja muudes suletud kohtades.
Teadlased nõustuvad, et koroonaviirus hüppab enamasti inimeselt inimesele, kandudes edasi pisikeste tilkade sees. Piisad kipuvad langema haigest umbes 60 sentimeetri kaugusele maapinnale. Need võivad maanduda ka teistele pindadele, nagu uksenupud, mida inimesed puudutavad ja kannavad siis kätega viiruse pahaaimamatult näopiirkonda. Kuid teatud osa piiskadest jääb mõneks ajaks edasi õhku, kust neid võib sisse hingata.
Katsed on näidanud, kuidas köhimine või aevastamine paiskab õhku miljoneid viirusosakesi. Üksik köhatus võib hingamisteedest välja paisata umbes 3000 viirusosakest sisaldada võivat piiska, samas kui aevastamine võib tekitada neid koguni 40 000.
Et näha, kui palju piisku tavalise vestluse käigus tekib, palusid Pennsylvania ülikooli teadlased vabatahtlikel korrata sõnu «püsi terve» mitu korda. Sel ajal, kui osalejad rääkisid pappkasti lahtisesse otsa, valgustasid teadlased selle sisemust roheliste laseritega ja jälgisid õhku paiskunud piiskade hulka. Laseri skaneerimine näitas, et rääkimise ajal tekkis sekundis umbes 2600 väikest piiska. Kui teadlased prognoosisid varasemate uuringute põhjal piiskade kogust ja suurust, leidsid nad, et valjemini rääkides võivad tekkida nii suuremad tilgad kui ka suuremad kogused.
Ehkki teadlased ei registreerinud haigete inimeste toodetud piisku, on varasemate uuringute põhjal teada, kui palju koroonaviiruse geneetilist materjali võib keskmise patsiendi hingamisteede sekreetides leiduda. Nende teadmiste põhjal tegid teadlased järelduse, et ühe minuti jooksul valjult rääkides võib tekkida vähemalt 1000 viirust sisaldavat piiska.
Teadlased leidsid ka, et kuigi piisad hakkavad dehüdratsioonist kahanema kohe, kui need inimese suust eemalduvad, võivad need siiski õhus hõljuda kaheksa kuni 14 minutit.
Uuringu katsetingimusi tuleb korrata reaalsemates oludes ja teadlased ei tea siiani, kui palju viirust peab nakkuse tekkimiseks ühelt inimeselt teisele edasi kanduma. Kuid uuringu tulemused kinnitavad maskide kandmise ja muude ettevaatusabinõude vajadust kinnises keskkonnas koroonaviiruse leviku vähendamiseks.