Koroonakriisi tähtsaim küsimus: kui kaugel on vaktsiini loomine?

Vaktsiini loomine.

FOTO: Shutterstock

Oxfordi ülikoolis väljatöötatav Covid-19 vaktsiin, mis loodeti kasutusse võtta juba sügisel, ei suuda ekspertide sõnul takistada koroonaviirusega nakatumist. USA biotehnoloogia ettevõte Moderna teatas aga äsja edukatest kliinilistest uuringutest inimestega.

Suurbritannia valitsus on lubanud investeerida 20 miljonit naela Oxfordi ülikooli meeskonna toetamiseks, kes osalevad vaktsiini leidmise ülemaailmses võidujooksus.

Pärast üksikasjalike uuringutulemuste avaldamist eelmisel nädalal leiti, et vaktsiin ei suutnud takistada ahvide nakatumist, vahendab Newsweek.

Endine Harvardi meditsiinikooli professor dr William Haseltine, kellel oli keskne roll varajase HIV ja AIDSi ravi väljatöötamisel, ütles: «Kõik Oxfordi vaktsiiniga ravitud vaktsineeritud ahvid nakatusid viirusega kokkupuutel, nagu näitab ninasekreedist leitud viiruse RNA.»

Ta kirjutas ajakirjas Forbes: «Vaktsineeritud ja vaktsineerimata ahvidel tuvastatud viiruse RNA koguses ei olnud erinevust. See tähendab, et kõik vaktsineeritud loomad olid nakatunud.»

Vaktsiini nimega ChAdOx1 anti kuuele reesusahvile ja tekitati kokkupuude koroonaviirusega. Samuti nakatati kolm vaktsineerimata ahvi. Seejärel jälgiti nii immuniseeritud kui ka immuniseerimata ahve seitsme päeva jooksul Covid-19 nähtude suhtes.

Dr Haseltine tõdes: «On täiesti selge, et vaktsiin ei andnud immuunsust, mis on vaktsiini kuldstandard. See võib pakkuda osalist kaitset.» Ehkki kõik ahvid nakatusid koroonaviirusega, ei tekkinud neist ühelgi kopsupõletikku, mis võib anda tunnistust, et vaktsiin leevendab Covid-19 sümptomeid.

Londoni King's College'i farmaatsiameditsiini külalisprofessor Penny Ward ütles, et vaatamat mõningasele ülemiste hingamisteede põletikule ei tekkinud loomadel kopsudes tõsist kahjustust.

Edukad katsed inimestega

Biotehnoloogia firma Moderna Covid-19 vaktsiini saanud vabatahtlike esialgne uuring on ettevõtte andmetel läinud edukalt.

Kui tulevastel uuringutel läheb hästi, võiks ettevõtte vaktsiin olla avalikkusele kättesaadav juba jaanuaris, ütles Moderna peaarst dr Tal Zaks CNNile.

«See on täiesti hea uudis, mida paljud on juba mõnda aega oodanud,» sõnas Zaks.

Varased andmed pärinevad 1. faasi kliinilisest uuringust, kus tavaliselt uuritakse väikest arvu inimesi ja keskendub sellele, kas vaktsiin on ohutu ja kutsub esile immuunvastuse.

Riikliku tervishoiuinstituudi juhitud uuringu tulemusi ei ole eelretsenseeritud ega meditsiiniajakirjas avaldatud.

Massachusettsi osariigis Cambridge'is asuv Moderna on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel üks kaheksast arendajast kogu maailmas, kes teevad inimese kliinilisi uuringuid uudse koronaviiruse vastase vaktsiiniga. Kaks teist, Pfizer ja Inovio, asuvad samuti Ameerika Ühendriikides, üks asub Suurbritannias Oxfordi ülikoolis ja neli Hiinas.

Moderna on vaktsineerinud kümneid uuringus osalejaid ja tuvastanud neist kaheksal antikehade tekke. Kõigil kaheksal arenes välja viiruse suhtes neutraliseerivate antikehade hulk vajalikul tasemel, mis ulatub või ületab Covid-19st loomulikul teel paranenud inimeste antikehade hulga veres.

Neutraliseerivad antikehad kinnituvad viirusele ja takistavad sel rünnata inimese rakke.