Tartu Ülikoolis uuriti, kuidas aitab nanotehnoloogia ravida neuroloogilisi haigusi

FOTO: Shutterstock

Keskmise eluea kasvades sagenevad ühiskonnas vananemisega seotud kesknärvisüsteemihaigused – rohkem esineb Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, aga ka ajukasvajaid. Nende haiguste ravi on keeruline. Tartu Ülikooli doktoritöös uuriti üht võimalikku ajuhaiguste raviviisi: kullermolekulide kasutamist.

Meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse doktorant Kadri Toome tõdes oma doktoritöös «Sihtmärk-peptiidide kasutamine ajuhaiguste ravis», et neuroloogiliste haiguste vastu puudub tõhus ravi, mis võimaldaks patsiente terveks ravida või haiguse kulgu peatada.

«Hoolimata ravist surevad agressiivsemate kasvajate korral patsiendid pooleteise aasta jooksul. Neurodegeneratiivsed haigused, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, pole iseenesest surmaga lõppevad, kuid haiguse süvenev kulg muudab patsiendid kõrvalisest abist sõltuvaks,» sedastas Toome.

Neuroloogiliste haiguste ravi on keeruline, sest kesknärvisüsteemi kaitsevad mitmesugused molekulaarsed mehhanismid, mille eesmärk on takistada patogeenide, toksiinide ja vererakkude sisenemist ajukoesse. Olulisimad nendest kaitsvatest mehhanismidest on vere-aju barjäär ja vere-seljaaju barjäär.

Vaid üksikud väga kindlate omadustega molekulid on võimelised neist kaitsvatest tõketest läbi minema. Enamikule molekulidele, sealhulgas ka 99 protsendile ravimitest, on need aga läbipääsmatud.

Toome sõnul oleks vananemisega seotud neuroloogiliste haiguste ravi tõhustamiseks vaja esmalt parandada nende haiguste diagnoosimist. «Vaja oleks leida molekulaarsed markerid, mis võimaldaksid neid haigusi diagnoosida väga varajases staadiumis, eelistatult juba enne kliiniliste sümptomite avaldumist. Varasemas staadiumis diagnoositud haiguse korral on kahjustunud väiksem hulk ajukoest ja põhirõhu saaks panna haiguse ravile, mitte kaasuvate sümptomite leevendamisele,» kirjeldas ta.

Järgmine suur samm neuroloogiliste haiguste ravis on leida molekulid, mille abil saaks ravimeid transportida läbi kaitsva barjääri, et need jõuaksid haigusest haaratud koeni. Oluline strateegia, mis võiks tulemusi parandada, on nanotehnoloogia rakendamine neuroloogiliste haiguste ravimiseks.

Nii uuriski Toome sihtmärk-peptiidide ehk kullermolekulide kasutamist ajuhaiguste ravis. Tema sõnul on vere-aju barjääri läbivad kullermolekulid võimalik kinnitada nanoosakeste pinnale ning ravimid saaks panna nanoosakeste sisse. «Sel viisil on võimalik ajukoesse viia ka ravimeid, mis on rakukatsetes näidanud tulemuslikkust kasvajarakkude hävitamisel või neuronite kaitsmisel, kuid vereringesse süstituna ei suuda aju kaitsvaid tõkkeid iseseisvalt läbida.»

Toome doktoritöö raames tehtud prekliinilise töö eesmärk oli leida peptiidid, mis akumuleeruksid ajus ning mida oleks võimalik kasutada erinevate neuroloogiliste haiguste ravis kullermolekulidena kontrastaine või ravimite transportimiseks.

«Lisaks leitud kullermolekulidele töötasime välja väga täpse kvantitatiivse metoodika, mis võimaldab raku- ja loomkatsetes erinevate kullerpeptiide efektiivsust omavahel võrrelda,» kirjeldas Toome oma doktoritöö tulemust.

Kadri Toome kaitseb doktoritööd «Sihtmärk-peptiidide kasutamine ajuhaiguste ravis» 22. mail kell 14.15 videosilla vahendusel. Vaata doktoritöö kaitsmise otseülekannet MS Teamsi keskkonnas.

Doktoritöö juhendaja on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi nanomeditsiini professor Tambet Teesalu.