Igal aastal sureb ligi 4000 eestimaalast vähki: selle aasta lõpuks valmib riiklik vähitõrjeplaan

Vähihaige tüdruk.

FOTO: Shutterstock

Sotsiaalminister Tanel Kiik moodustas eri organisatsioonide esindajatest koosneva vähitõrje tegevuskava juhtrühma. Juhtrühma eestvedamisel valmib 2020. aasta lõpuks riiklik vähitõrjeplaan.

«Vähk on üha sagenev krooniline haigus, mis ohustab Eesti rahva tervist ja koormab meie tervisesüsteemi. Pahaloomulised kasvajad on südame-veresoonkonna haiguste järel Eesti elanike peamiseks enneaegse suremuse põhjuseks. Seepärast peame laiapindses koostöös leidma võimalusi vähi ennetamiseks, varaseks avastamiseks ja vähisuremuse vähendamiseks,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Eesti riik peab astuma suuremaid samme tõhusama ja läbimõeldud vähitõrje suunal. Sellepärast oleme võtnud eesmärgiks koostada aasta lõpuks riiklik vähitõrjeplaan.»

Eesti Vähiliidu nõukogu esimehe dr Vahur Valvere sõnul on Eesti üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus terviklik vähitõrjeplaan puudub. «Et meie vähitõrje oleks edukas,  vajame riiklikku plaani, mis hõlmab kõiki vähivastase võitluse aspekte alates vähiennetusest ja aktiivravist kuni taastus-, toetus- ja elulõpuravini, samuti teadusuuringuid ja eriarstide koolitust. Sealjuures on oluline on, et meil oleksid ka indikaatorid või mõõdikud, mille alusel suudaksime oma vähivastase võitluse efektiivsust nii jooksvalt kui ka pikemas ajaperspektiivis hinnata,» ütles dr Valvere. «Eesti astus möödunud aasta 13. septembril Maailma Vähideklaratsiooniga liitudes vähivastases võitluses suure sammu edasi. Vastavalt Euroopa juhistele valmiv Eesti riiklik vähitõrjeplaan oleks nende arengute loogiliseks jätkuks.»

Vähitõrje tegevuskavas defineeritakse vähitõrje prioriteedid ja eesmärgid Eestis. «Arvestades järjest suurenevat vähikoormust meie ühiskonnas, on selline dokument kauaoodatud ja ääretult vajalik,» ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. «Rahvusvaheline kogemus näitab, et läbimõeldud vähitõrjeplaan aitab vähendada nii vähki haigestumist ja suremust kui ka parandada vähihaigete elukvaliteeti.»

Prioriteetide ja eesmärkide määratlemisel lähtutakse Eesti hetkeolukorrast, tõenduspõhisusest ja ressursside efektiivse kasutamise põhimõttest. Tegevuskavas käsitletakse eri valdkondi, alates riskiteguritest lähtuvast ennetusest ja vähi varasest avastamisest, vähiravist, kuni vähihaigete ja vähist paranenute toetamiseni. Eraldi teemana vajab käsitlemist laste ja noorte vähki haigestumine, arvestades selle rühma haavatavust ja vähiravi pikaajalisi tervisemõjusid.

Juhtrühma hakkavad kuuluma Eesti Vähiliidu, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu, Eesti Onkoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu ja peremeditsiini ning kliinilise meditsiini instituudi esindajad, Eesti Õdede Liidu, ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi ning sotsiaalministeeriumi esindajad. Plaani koostamiseks moodustatakse Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel eri valdkondade ekspertidest koosnevad töörühmad ning kaasatakse ka patsientide esindajad.

Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja ligi 4000 vähist põhjustatud surma. Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südameveresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja vähki haigestutakse üha sagedamini. Haigekassa on aasta-aastalt suurendanud vähiravi ja -ravimite rahastamist. 2019. aastal tasus haigekassa üle 40 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest 133,5 miljonit eurot. Vähiravimitele kulus 2019. aastal enam kui 53 miljoni eurot.