Kuidas turgutada pärast eriolukorda immuunsust?

Liikumine on tugeva immuunsuse hoidmiseks oluline.

FOTO: Shutterstock

Eriolukorra tõttu on paljud olnud viimastel kuudel pigem tubase eluviisiga. Trennis pole käinud, liikumine on olnud piiratud ning söödud pigem rohkem kui vaja ja mitte just kõige tervislikumalt. Mida tuleks pidada silmas, et hoida tervis korras ja tugevdada organismi vastupanuvõimet?

SYNLABi laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa sõnul on tervislikud eluviisid parim, mida teha oma immuunsussüsteemi tugeva ja tervena hoidmiseks.

Tasakaalustatud toit on kõige alus

Valesti toitumine on üks suuremaid nõrga immuunsuse põhjustajaid. Anneli Raave-Sepp soovitab süüa rohkesti puu- ja juurvilju, pähkleid, seemneid. Nende söömine annab toitaineid, mida immuunsüsteem oma tööks vajab. «Mitmed uuringud on näidanud, et puu- ja juurviljade osakaalu kasvatamine toidulaual aitab võidelda erinevate haigustega, sealhulgas viirustega.» Niisamuti tasuks regulaarselt süüa küüslauku, mis sisaldab laia toimespektriga antimikroobseid aineid ja on teada-tuntud immuunsuse tugevdaja, ning meditsiinilisi seeni, näiteks šiitake ning maitake seened.

Kui mingil põhjusel ei ole tasakaalustatud ja täisväärtusliku toidu söömine võimalik, tuleb abi otsida toidulisanditest. Immuunsüsteemile on suur mõju tsingil, seleenil, raual, vasel, A-, C-, E- ja B6-vitamiinil ja foolhappel. Lisaks punase päevakübara tinktuur, mis aitab taastada immuunsüsteemi kaitsvaid funktsioone.

Jalad kõhu alt välja ja liikuma

Regulaarne liikumine ja trenn on tervisliku eluviisi alustala. «See parandab südame-veresoonkonna funktsiooni, alandab vererõhku, aitab hoida kehakaalu kontrolli all ning toetab organismi erinevate haiguste riskide vähendamisel,» räägib laboriarst ja lisab, et nii nagu toitumisegi puhul, parandab trenn üldist tervist ja seeläbi ka tugevdab immuunsüsteemi. Füüsiline aktiivsus parandab vereringet, mis omakorda võimaldab immuunsüsteemi rakkudel ja ainetel vabalt kehas liikuda ja oma tööd tõhusamalt teha.

Stressi mõju immuunsusele

Spetsialist lisab, et stress ei ole alati halb. Mõõdukas stress võib olla positiivne, anda jõudu ja tõsta motivatsiooni. Negatiivne stress võib tipneda väsimuse, peavalu, keskendumisraskuste ja ülesöömisega. «Tavaliselt esitab stress organismile kõrgendatud nõudmised ja kui stress kestab kaua, siis nõrgestab see paratamatult ka meie immuunsüsteemi ning sellega nõrgeneb organismi vastupanu haigustele,» räägib Anneli Raave-Sepp.

Laboriarst tõdeb, et kord aasta või paari järel tasub teha vereanalüüsidel põhinev tervisekontroll üldiste tervisenäitajate osas. Seda nii tõsiste haiguste ennetamiseks kui tervise järjepidevaks hindamiseks. Analüüsidega saab näiteks ülevaate, kui tugev on immuunsüsteem, ega pole riski teatud terviseprobleemide avaldumiseks nagu kehvveresus, südame-veresoonkonna haigused, diabeet, kilpnäärme alatalitus jm, kas neerude ja maksaga on kõik korras, kuidas on lood kolesteroolidega ning millised on organismi raua ja D-vitamiini varud.

Immuunsüsteem toimib paremini, kui:

  • sa ei suitseta;
  • sinu toidulaual on rohkesti puu- ja köögivilju ning tarbid üldtuntud immuunsust tugevdavaid toiduaineid ja ravimtaimi: pähklid, seemned, küüslauk, punane päevakübar, ženšenn jm;
  • liigud regulaarselt;
  • säilitad normis kehakaalu;
  • loobud alkoholist või tarbid seda minimaalselt;
  • tagad piisava ööune;
  • väldid liigset stressi;
  • pesed sageli ja korralikult käsi.