Harjumus hilja magama heita võib tuua terviseprobleeme

Et oma uni korda saada, peaks poolteist tundi enne und ergutavad tegevused lõpetama.

FOTO: Sander Ilvest

Hollandi Utrechti ülikooli uurijad kirjeldasid 2014. aastal unehäirete sündroomi – magama heitmisega viivitamine, mispuhul on harjumus tavapärasest hiljem magama heita, ehkki isik tunneb end väsinuna ja puuduvad magamaminekut takistavad välised põhjused. Sündroomi korral ilmneb päevane väsimus ja muud enesetunde häired, vahendab Eesti Arst.

Ajakirja Sleep käesoleva aasta aprillinumbris avaldatud uurimuses selgitati magama heitmisega viivitamise mõju noorte inimeste vaimsele tervisele ja unehäirete esinemisele. Vaatluse all oli 106 noort inimest keskmise vanusega 22,7 eluaastat, 61 protsenti neist tütarlapsed. Nad täitsid küsimustiku, mille põhjal 54 vaatlusalust arvati magama heitmisega viivitajate gruppi, 52 osalejal sündroomi tunnused puudusid.

Viivitajate grupi vaatlusalused kirjeldasid võrreldes mitteviivitajatega endal tunduvalt sagedamini depressiivsust, ärevuse ja unetuse tunnuseid. Nad heitsid tavaliselt hilja magama, ärkasid hilja ja olid hommikuti väsinud. Ilmnes, et magama minemisega viivitajate grupi vaatlusalused olid füüsiliselt vähem aktiivsed, pühendasid rohkem aega vaba aja tegevustele ja olid aktiivsed sotsiaalmeedias. Viivitajate grupi vaatlusalused veetsid päeva jooksul 451 protsendi võrra ehk 61 minutit rohkem aega nutiseadmes kui teised uuringus osalejad.

Uuringust ilmneb, et harjumus hilja magama heita mõjub negatiivselt noorte inimeste meeleolule ja une kvaliteedile ning on seega tervist negatiivselt mõjutav harjumus.