L, 19.09.2020

Kopsuarst: e-sigareti ohtusid ei teadvustata

E-sigarett.

FOTO: EVA HAMBACH / AFP

E-sigarettide eesmärk oli algselt abistada suitsetamisest loobuvaid inimesi, aga tänaseks on e-suitsetamisest saamas tõsine probleem, sest ei saada aru sellega seotud ohtudest, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloog Žanna Šreitor.

Kuigi e-sigaretid on loodud ligi 15 aastat tagasi ja olnud vabalt kasutusel alates 2005. aastast, on need olnud eriti populaarsed viimased 5–6 aastat. «E-sigarettide omaaegseks eesmärgiks oli abistada suitsetamisest loobuvaid inimesi. Nüüdseks on aga e-suitsetamisest saamas maailmas suur probleem, kuna tekkinud on vale arusaam e-sigarettide ohutusest,» tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloog Žanna Šreitor.

Igal aastal toimub Euroopa kopsuhaiguste seltsi (ERS) rahvusvaheline kongress, mis on suurim kopsuhaiguste kongress. Septembris 2019 toimunud ERSi kongressil, kus oli üle 20 000 osaleja, pöörati sellele küsimusele palju tähelepanu ning Euroopa arstide otsus oli Šreitori sõnul absoluutne ei e-sigaretile. «Nii nagu tavasuitsu kahjulikud asjaolud on selgunud paljude aastate jooksul, vajavad ka e-sigareti kasutuse «ohutuse» profiilid rohkem jälgimist ja uurimist,» ütleb pulmonoloog.

E-vedelik aurustub kõrge temperatuuri toimel, seetõttu satuvad pürolüüsi produktid hingamisteedesse. «E-vedeliku põhikomponendid – glütserool ja propüleenglükool – on juba lühiajalise ekspositsiooni korral näidanud ülemiste ja alumiste hingamisteede ning silmade ärritust tervetel inimestel,» ütleb Šreitor.

Pürolüüsi produktide hulka kuuluvad formaldehüüd ja akroleiin koos alkoholide (propanool), ketoonide (atsetoon) ja teiste keemiliste ainetega, mis põhjustavad põletikulist reaktsiooni alumiste hingamisteede limaskestal, mille muutus on sarnane kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK). «Samuti võivad need indutseerida kantserogeneesi ehk siis suureneb pahaloomulise kasvaja tekke risk,» märgib pulmonoloog.

Kroonilist kopsukahjustust põhjustavad Šreitori sõnul ka aroomiained ehk aldehüüdid ning need stimuleerivad samuti hingamisteede limaskesta neurogeenset põletikku. «On alust kahtlustada, et võib tekkida ka bronhioliit ning langeb hingamisfunktsioon. Uuritud on lipoidpneumoonia tekke ja e-sigareti kasutamise seost. Fikseeritud on enamasti noorte inimeste seas aset leidnud juhtumid,» räägib ta. «Lipoidpneumoonia on raske alveoolide kahjustus, mida põhjustavad lipiidid. Tekib tõsine turse ja verejooksud alveoolides. Haigus võib lõppeda letaalselt. Krooniline vorm võib olla asümptomaatiline. Äge vorm avaldub subfebriilse kehatemperatuuri (kergpalavik – toim), köha, düspnoe, rindkerevalu ja  verirögaga. Diagnoosimine ja diferentsiaaldiagnostika on väga raske, kopsubiopsia võib kinnitada diagnoosi.»

Normaliseerib suitsetamist

«Täna on juba kindlaid viiteid, et e-sigarettide kasutamine suurendab vastuvõtlikkust hingamisteede viiruslike ja bakteriaalsete põletike suhtes analoogselt sigaretisuitsetamisega. Loomsed katsed hiirtel on näidanud, et e-sigareti eksponeerimine nendel vähendas vastupanuvõimet võidelda Streptococcus pneumoniae ja H1N1-gripiviiruse vastu,» räägib kopsuarst.

«Korralikud ja täiesti vettpidavad andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, kuna e-sigaretid on alles suhteliselt uus toode. Teaduslike uuringute tulemused teeb keeruliseks ka asjaolu, et toode ei ole riiklikul tasandil standardiseeritud ning keemiliste ainete sisaldus varieerub suuresti,» räägib ta.

Murelikuks teeb pulmonoloogi ka WHO pöördumine, kus juhitakse tähelepanu, et e-sigaretid ja teised tubakaga sarnaselt tarvitatavad tooted normaliseerivad suitsetamist, suurendavad nikotiinisõltuvust noorte hulgas ja toovad nad taas ringiga tagasi tavasigarettide juurde.

«Kuni me ei tea e-sigarettide pikaaegseid tervisemõjusid, soovitame riskide vältimiseks e-sigareti kasutamisest hoiduda,» ütleb Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloog Žanna Šreitor.