Ekspert annab nõu, kuidas kaitsta päikselisel ajal nahka vananemise ja vähi tekke eest

Oluline on hoiduda pikaajalisest päikese käes viibimisest ning vältida tuleks intensiivset päikesekiirgust vahemikus 11.00–16.00. Sel ajal tuleks kanda laia äärega peakatet, riietust, mis kaitseks nahka päikese eest ja UV-kiirguse kaitsega päikeseprille.

FOTO: Shutterstock

Pärast kuudepikkust talvepimedust ahvatlevad kevadised päikesekiired paljusid pikkadeks tundideks aeda või randa päevitama. Kuidas nautida päikest ohutult ja mida mäletab meie nahk, räägib Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste keskuse õde Irina Kuznetsova.

Mis vahe on UVA- ja UVB-kiirgusel ja kuidas nad mõjutavad meie nahka?

Irina Kuznetsova.

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla.

Päikeselt jõuab maa peale peamiselt UVA-valgus, vähema intensiivsusega aga ka UVB-valgus. UVA-kiired tungivad sügavale nahka ja mõjutavad ka nahaalust kudet. Need kiired põhjustavad fotovananemist ja nõrgestavad naha immuunsüsteemi. Tuleb arvestada, et UVA-kiired läbivad ka aknaklaasi!

UVB-kiired on lühemad ning tungivad naha pindmistesse kihtidesse, mõjutades naha pealispinda, mille tulemusena tekib nahapõletus ja punetus. UVB-kiirgus on peamine nahavähi tekitaja.

Paljud inimesed kipuvad kohe esimeste päikeseliste ilmadega mitmeks tunniks randa või aeda päevitama. Mida neile soovitaksite?

Oluline on hoiduda pikaajalisest päikese käes viibimisest ning vältida tuleks intensiivset päikesekiirgust vahemikus 11.00–16.00. Sel ajal tuleks kanda laia äärega peakatet, riietust, mis kaitseks nahka päikese eest ja UV-kiirguse kaitsega päikeseprille.

Väga oluline on ennetada päikesekahjustusi. Igapäevane päikesekaitsekreemi kasutamine aitab ära hoida UV-kiirguse kahjulikku mõju nahale. Päikesekreemi valides on oluline jälgida, et pakendil oleks märgitud kaitse nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest (Broad Spectrum SPF). Kui pakendile on märgitud ainult SPF (sun protector factor), siis kaitseb kreem ainult UVB-vastu. Soovituslikult võiks olla toote faktor SPF 30–50.

Kreemi tuleb peale kanda piisavas koguses: vähemalt 2 supilusikat päikesele avatud nahapindadele ning iga 2–3 tunni tagant. Ujumas käies ja tugevalt higistades tuleks kreemitada end tihedamalt isegi juhul, kui tootele on peale märgitud «veekindel». Kaitsekreem tuleks peale kanda umbes 20–30 minutit enne päikese kätte minekut ning unustada ei tohiks ka kõrvu ja huuli.

Kindlasti ei tohi kasutada möödunud suvest alles jäänud päikesekaitsekreemi. Kui päikesekaitsekreem aegub, siis selles sisalduvad nahka kaitsvad koostisosad hakkavad lagunema. Tuleb jälgida säilivuskuupäeva ning seda, et kreem poleks olnud otsese päikese käes. Päikesekaitsetooted säilivad 12 kuud ehk üks pudel päevituskreemi on sobilik üheks hooajaks. Kevadise päikesega piisab vaid näo kaitsmisest kreemiga (vähemalt SPF 30). Tugevama päikesekaitsefiltriga kreemi kasutamine näonahal on kõigile soovitatav, et vähendada fotovananemise mõju. Päike kuivatab nahka ja muudab naha kortsuliseks.

Kui palju päikest on meie nahale ohutu?

Päevitamisega liialdamine on väga ohtlik, sest aastatega UVB-kiirgus kumuleerub kehas ning võib soodustada melanoomi teket. Ennetus on alati parem kui ravi. Vähene kogus UVB-kiirgust, mis läbi atmosfääri maale jõuab, põhjustab näiteks päikesepõletust ja muid bioloogilisi mõjusid. Pärast päikese käes viibimist ei tohiks nahk hakata punetama ega olla valulik. Kindlasti ei tohi päevitada nii, et nahale moodustuvad järgnevatel päevadel koguni villid.

Teatud liiki ravimid, näiteks antibiootikumid (doksütsükliin, tetratsükliin jt), beebipillid, bensoüülperoksiid-tooted (A-vitamiini derivaadid, nt tretinoiin, aselaiinhape) ning mõned kosmeetikatooted võivad suurendada naha tundlikkust UV-kiirguse suhtes. Mõistlikuks ja tervislikuks päevitamisajaks peetakse 15–20 minutit päevas.

Mida head päike organismile teeb?

Päike parandab immuunsüsteemi, stimuleerib naha loomulikke protsesse, on stressi alandava toimega ja parandab vereringet. Samuti soodustab päike melaniini, serotoniini (hea tuju hormoon) ja feromooni vabanemist ja suurendab keha loomulikku D3-vitamiini tootlikkust. See vitamiin parandab inimese tervislikku üldseisundit ning mängib koos kaltsiumiga olulist rolli luu- ja lihaskonna tervises. Sellistele kroonilistele immuunpõletikulistele nahahaigustele nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit mõjub päike reeglina hästi, sest UV-kiirgus on nahas immuunpõletikku alandava toimega.

Kas päevitada saab ka varjus?

Inimesele piisab varjus istudes saadud päikesekiirgusest täiesti. Läbi pilve pääseb maapinnani lausa 80% ultraviolettkiirgusest. Seega pilved ei takista ultraviolettkiirguse läbitungimist ja kiirgus teeb oma tööd ka pilvise ilmaga. Kõige nahka säästvam ja ideaalset ühtlast jumet andev on varjus päevitamine. Päevitades võib kergesti tekkida illusioon, et kui ennast päikesekiirte eest varju hoida, siis nahk punaseks ei lähe. Läheb ikka. Piisab mõõdukast jumest, et kirkam ja kaunim välja näha. Tumepruunistunud nahal on oht kuivada, kortsuda ja pahaloomuliseks muutuda. Mina ei päevita üldse!

Missuguseid enam levinud ja liigse päevitamise tagajärjel tekkinud nahaprobleeme ja -haigusi teie oma töös näete?

UV-kiirgus teeb esialgu küll ilusaks pruuniks, kuid hiljem tekitab naha sisse kogunedes mitmesuguseid inetuid ja ohtlikke moodustisi. Need, kellel on palju sünnimärke, ei tohiks üldse päikest võtta. Eriti suur oht nahavähki haigestuda on kontoritöötajatel ehk inimestel, kes suurema osa ajas istuvad kinnises ruumis ning siis puhkusele pääsedes otsustavad põhjalikult päikest võtta. Sest kui puhkuse järel pole pruun, siis justkui polekski korralikult puhanud. Ent kui lühikese aja jooksul päikesest maksimum võtta, saab väga suured ultraviolettkiirguse doosid. Iga päevitamisega lisandub nahakahjustusi ning naha vananemine kiireneb, samuti suureneb nahavähki haigestumise risk.

Päevitamine tekitab aja jooksul nahale mitmesuguseid neevusi, keratoose ja pigmendilaike. Päikese mõjul tekkinud liigse pigmendiga laigud ei kao lihtsalt niisama ära. Eakamatel inimestel ei päevitu nahk enam ühtlaselt. Pikaajalise päikesekiirguse mõjul võivad säärtele või käsivartele tekkida väikesed portselanvalged pigmendita laigud. See on pöördumatu muudatus, mida ei saa kahjuks ravida. Käsimüügist saab osta kreeme, mis võivad tumedamaid pigmendilaike mõnevõrra leevendada.

Nahavähk tekib eakamatel inimestel ning seda põhjustab elu jooksul saadud päikesekiirguse kogudoos. Ohtlikum haigus on aga pigmentkasvaja ehk melanoom, mida esineb ka noorematel inimestel ning mida tekitavad vahelduvad suured päikesekiirguse doosid.

Kas liigsest päikesest ja solaariumi kasutamisest tulenevate nahahaiguste arv on langus- või tõusutrendis?

Viimastel aastatel on Eestis hüppeliselt tõusnud nahavähki ehk melanoomi haigestunud inimeste hulk ning patsientide hulka kuulub järjest rohkem just nooremas eas inimesi. Riikliku vähistrateegia 2007–2015 andmeil moodustab pahaloomuline melanoom Eestis praegu 15% kõigist nahavähkidest, kusjuures 30 aasta jooksul on haigestumus suurenenud üle kolme korra.

Kas tavaline päike ja kunstpäike mõjuvad nahale ühtmoodi?

Selge on see, et solaarium kahjustab meie nahka samamoodi kui päike. Solaariumi ohtlikkuse kohta on tehtud mitmeid uuringud ja tulemused näitavad, et solaariumi UV-kiirgus võib suurendada riski haigestuda nahavähki, põhjustada silmakahjustusi ja vahetuid nahakahjustusi, nagu päikesepõletus, nahaärritus, punetus ja turse. Kunstliku päevituse eesmärgil kasutatavad solaariumid kiirgavad peamiselt UVA-lainepikkustel, kuid sisaldavad ka UVB-kiirgust. Mõni uuem mudel on toodetud ka intensiivsema UVB-kiirguse tootmiseks. Terviseameti uuringust selgus, et enamikus solaariumides ületab UV-kiirguse tase standardiga soovitatud väärtusi.

Kuidas te suhtute kunstpäikesesse ehk solaariumi?

Väga negatiivselt! Solaariumides kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike. Seetõttu saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV-kiirgust. UVA-kiirgus jõuab naha rakkudesse ning kahjustab nende struktuuri, lagundades elastiini ja kollageeni. See soodustab kortsude teket naha elastsuse vähenemise tulemusena.

Lisaks pärsib UVA-kiirgus immuunsüsteemi ning muudab vastuvõtlikumaks nakkuste ja nahavähi suhtes. Kahjuliku mõju nähud võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast. On välja selgitatud, et mida nooremas eas hakatakse solaariumi kasutama, seda suurem on risk haigestuda nahavähki. Riikliku vähistrateegia 2007–2015 andmeil on risk haigestuda melanoomi solaariumi külastavate noorte naiste seas kuni 75 protsendi võrra suurem kui solaariumi mittekülastajatel. Nahavähi ja melanoomi haigestumuse suurenemise põhjusena tuuakse välja solaarium, mõõdutundetu päevitamine nii lapse- kui ka täiskasvanueas. Austraalia võimud keelasid 2015. aasta algusest riigis ära solaariumid, viidates suurenenud nahavähiohule. Brasiilia on samasuguse keelu kehtestanud juba 2009. aastal.

Kui tahad pronksjat jumet, siis proovi isepruunistuvaid kreeme või spreipäevitust.

Kui inimene on endale aastaid päikesega liiga teinud ja päevitanud pidevalt liiga palju, kas selle mõju nahale on tagantjärele võimalik pidurdada?

Kahjuks ei ole võimalik, sest nahal on mälu ja varases eas päevitamine maksab ennast hiljem elus valusalt kätte.

Te ütlesite, et nahal on mälu. Mida te sellega mõtlesite?

Jah, nahal ongi fenomenaalne mälu ja kui nooremas eas oled nahale päikesega liiga teinud, siis vanemas eas annavad kahjustused endast märku. Ägedad nahapõletused, eriti lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus, suurendavad melanoomi haigestumise riski. Samuti suurendavad nahavähki ja melanoomi haigestumise riski vahelduv suhteliselt intensiivse päikese käes viibimine (nt soojal maal puhkamine).

Miks osal inimestest värvub nahk päevitades punaseks ja osal kohe pruuniks?

Melaniin on bioloogiline pigment, mis koosneb melanotsüüdidest. See annab meie nahale, juustele ja silmadele värvi. Selle loomus ja kontsentratsioonitase nahas määrab meie naha värvuse.

Ultraviolettkiired stimuleerivad nahas paiknevaid rakke melanotsüüte, mis toodavad seetõttu rohkem melaniini ning nahk pruunistubki. Melaniin suudab nahka kaitsta vaid teatud piirini, seepärast võib särava päikese käes ohutult viibida vaid 15–20 minutit. Enamik inimesi ei lähe ühe päevitamiskorraga pruuniks, sest kehal kulub melaniini tootmiseks aega.

Artikkel ilmus Eesti Õdede Liidu ajakirjas Eesti õde.