Rootslaste koroonaviiruse strateegia karjaimmuunsust ei toonud

Karjaimmuunsust Rootsis tekkinud pole.

FOTO: Shutterstock

Uuest raportist on selgunud, et Rootsis oli aprilli lõpuks koroonaviiruse vastu antikehad tekkinud vaid 7,3 protsendil elanikkonnast. Ekspertide hinnangul pole Rootsi lähenemine karjaimmuunsuse tekkele märkimisväärselt kaasa aidanud, vahendab Medical Daily.

Karjaimmuunsus tekib nakkushaiguste vastu siis, kui suur hulk inimesi puutub viirusosakestega kokku nakatumise või vaktsineerimise teel ning neil tekib viiruse vastu immuunsus. Karjaimmuunsuse tekkeks on vajalik, et 70-90 protsendil rahvastikust oleks viiruse vastu antikehad.

Rootsi ei kehtestanud epideemia algul rangeid piiranguid, vaid jagas soovitusi ja nõuandeid, mis olid enamjaolt vabatahtlikud. Uuest raportist on aga selgunud, et strateegia tulemusel ei ole rootslastel karjaimmuunsust tekkinud. Antikehad on tuvastatud vaid 7,3 protsendil elanikkonnast ning teadlaste andmetel on karmid piirangud kehtestanud riikides olukord sarnane.

«Protsent on küll väiksem kui ootasime, kuid mitte oluliselt väiksem kui mudelite põhjal ennustati,» ütles Rootsi tipp-epidemioloog Anders Tegnell. Selle põhjuseks võib olla ka asjaolu, et inimesed siiski järgisid valitsuse soovitusi hoolimata sellest, et need olid vabatahtlikud.