Uuringus selgus, kui kaugele võib koroonaviirus kanduda köhimisel

Köhimine. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Soome teadusuuring näitas, et köhimisel võib koroonaviirus levida kuni nelja meetri kaugusele, vahendab Yle.

«Minu jaoks oli üllatus, kui kaugele võib viirus aerosoolides levida,» ütles uurimisprojekti kaasatud Helsingi ülikooli abiprofessor Tarja Sironen. Rääkides, köhides ja aevastades väljuvad hingamisteedest piisad, milles võivad olla patogeenid, näiteks koroonaviirus. Muuhulgas ei kuku kuiva köha korral alla 50 mikromeetri suurused väikesed tilgad kohe maapinnale, vaid kuivavad õhus, ringeldes seni siseõhus.

Mida kauem ja sagedamini siseruumides viibitakse, seda suurem on nakatumisoht, juhitakse uuringus tähelepanu.

Kui koroonaviirust kandev inimene köhib poeriiulite vahel, võivad viirust sisaldavad osakesed ehk aerosoolid levida kuni nelja meetri kaugusele. Niisuguse järelduseni jõuti Soomes tehtud ulatuslikus uurimistöös, mis jäljendas koroonaviirust sisaldavate piiskade liikumist siseruumides. Nii võivad sellised osakesed hõljuda näiteks kaupluse või töökoha siseõhus, kui seal viibib Covid-19 sümptomitega inimene, kes köhib. Piisad levivad aga ruumis laiali ja seega nii-öelda lahjeneb viiruse kontsentratsioon. Samuti ei ole köhides eralduvate viirusosakeste hulk väga suur, aga nende arvukus oleneb ruumis veedetavast ajast.

Tarja Sironeni sõnul kahandab nakatumise tõenäosust poole võrra, kui vähendada poole võrra ruumis viibimise aega. Lisaks ruumis viibitavale ajale mängib haigestumise tõenäosuses rolli ka seal viibivate inimeste arvukus – mida rohkem haigusallikaid, seda suurem on nakatumisoht.

Kui haige viibib ruumis pikka aega, võib ka lihtsalt rääkimine tekitada piisakeste pilve, mida tema läheduses olevad inimesed sisse hingavad ja mis võib osutuda piisavaks nakkusallikaks. Praeguseni pole aga selge, kui palju on vaja viirust nakatumiseks sisse hingata. Sironen rõhutas, et haigussümptomite korral tuleb jääda koju.

Uuringu korraldasid Aalto ülikool, Soome meteoroloogia instituut, VTT ja Helsingi ülikool. Esimene seni eelretsenseeritud teaduslik artikkel tulemuste kohta on avaldatud siin.