Perearst annab nõu, mida teha toidumürgituse korral

Veterinaar- ja toiduamet kontrollis eelmisel aastal avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres kokku 598 toidu müüjat. Foto on illustreeriv.

FOTO: Shutterstock

Toidumürgitus on haigus, mis on põhjustatud saastunud toidu söömisest. Erinevad pisikud – sealhulgas bakterid, viirused ja parasiidid – või nende toksiinid, on toidumürgituse kõige tavalisemad põhjused, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi Virtuaalkliinikus.

Pisikud või nende toksiinid võivad toitu saastada mis tahes töötlemis- või tootmiskohas. «Tavaliselt kulgeb toidumürgitus kerges vormis ja taandub ilma ravita, aga mõned inimesed võivad vajada ka haiglaravi,» sõnab perearst.

Sümptomid

Toidumürgituse sümptomid sõltuvad saasteallikast. Enamik toidumürgituste liike põhjustab ühte või mitut järgmistest sümptomitest:

  • Iiveldus
  • Oksendamine
  • Vesivedel või verine kõhulahtisus
  • Kõhuvalu ja krambid
  • Palavik

«Sümptomid võivad ilmneda mõne tunni jooksul pärast saastunud toidu söömist, mõnikord aga hoopis mitme päeva või nädala pärast. Toidumürgitusest põhjustatud haigus kestab tavaliselt mõnest tunnist mitme päevani,» räägib perearst.

Ravi

Toidumürgitus paraneb sageli 48 tunni jooksul ilma ravita. Siiski võib proovida järgmiseid ravimeetmeid:

  • Kaotatud vedeliku asendamine. Selleks sobib tavaline vesi, spetsiaalsed suukaudsed lahused lisatud soolade ja mineraalidega või spordijoogid. Haiglaravi vajavatele patsientidele vedeliku asendamine toimub veeni kaudu.
  • Antibiootikumid, mida kasutatakse vaid teatud toidumürgituste puhul. Antibiootikumid ei aita viiruste poolt põhjustatud toidumürgituse puhul ja nende vajaduse üle otsustab ainult arst.
  • Lühiajalise mõõduka kõhulahtisuse vastu võib proovida Loperamiidi või Smectat.
  • Iivelduse vastu tõhusaid ravimeid käsimüügis ei ole, seega kui piparmünditee ei aita, tasub pöörduda perearsti poole, kes saab määrata iivelduse ja oksendamise vastu retseptiravimi.
  • Pidage dieeti, välistades raskelt seedivat toitu ning alkoholi.
  • Puhake.

Pöörduge oma pereõe või perearsti poole, kui on järgmised sümptomid: sagedane oksendamine ja vesi ei püsi sees; oksemassides või väljaheites on verd; Kõhulahtisus kestab rohkem kui kolm päeva; tugevad kõhuvalud või spasmid; kehatemperatuur on üle 38 kraadi; vedelikupuuduse nähud – tugev janu, suukuivus, vähenenud uriini kogus või uriini ei tule üldse, tugev nõrkus, pearinglus; neuroloogilised sümptomid, nagu nägemishäired, lihaste nõrkus ja lihastõmblused.