Mida sisaldab tubakasuits?

Tubakasuits sisaldab palju ohtlikke aineid.

FOTO: tubakainfo.ee

Täna tähistatakse ülemaailmset tubakavaba päeva. Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, mille käigus eraldub üle 4000 keemilise ühendi. Neist enim tervist kahjustavad on nikotiin, vingugaas, tõrv ja raskemetallide soolad.

Inimorganismil puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid nikotiini ja muude tubaka tarvitamisel tekkivate mürkide, nende seas mitmete kantserogeenide ehk vähkitekitavate ainete vastu, vahendab tubakainfo.ee.

Rohkem kui 40 keemilist ühendit tubakasuitsus on vähktõve teket esilekutsuvad või soodustavad. Nikotiini, vingugaasi, ohtlikke ühendeid ja raskemetallisoolasid eraldub suitsetamisel ka ümbritsevasse keskkonda ning nii kahjustatakse kõikide ümbritsevate inimeste tervist.

Suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutavad suitsu keemilist koostist. Lisandid nagu kakao, mentool, vanilliin, sorbitool jt on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks. Lisatakse ka aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks.

Mida meeldivam on sigaret, seda lihtsam on harjumusest kinni hoida ja seda tõenäolisem on nikotiinisõltuvuse teke. Nikotiini sõltuvustugevus  on võrdväärne heroiini või kokaiini sõltuvustugevusega.

Nikotiinisõltuvus on tingitud neurobioloogilisest toimest. Peale tubakasuitsu mahvi jõuab nikotiin vereringesse nelja sekundi ja ajju seitsme sekundi jooksul. Spetsiifiliste nikotiiniretseptorite vahendusel mõjutab nikotiin meeleolu ja võib toimida aju tasandil kui stimulant või lõõgasti, kuid selle esialgne toime möödub kiiresti.

Mõnutunde säilitamise ja ärajäämanähtude vähendamise vajadus sunnib suitsetajat nikotiinidoose uuesti manustama. Nikotiini ärajäämanähtudeks on ärrituvus, nikotiininälg, depressioon, ärevus, meeleolu muutus, tähelepanuvõime langus, unehäireid, suurenenud söögiisu jt. Nähud võivad ilmneda mõne tunni jooksul või varem peale viimast tubakatarvitamist ja kiskuda sõltlase kiiresti uuesti tubakatarvitamisele. Tubakatarvitamise harjumuse kinnistumisega areneb nikotiini suhtes organismil välja füsioloogiline tolerantsus.