Psühholoog õpetab, kuidas vähendada pingeid ja ärevust

Tegeleda tuleks nende probleemidega, mis on reaalsed ja millele lahenduse otsimine sõltub endast.

FOTO: Shutterstock

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku kliinilise psühholoogi Kärolin Kajalaiu sõnul tuleks alustada endale teadvustamisest, mis tegelikult häirib. Iseenda jaoks tuleks selgeks teha stressorid, halva enesetunde põhjused – siis on teada, millega tuleb võidelda. «Kui inimene endale oma muresid ei teadvusta, on ta pidevas ja kurnavas ärevusseisundis,» tõdeb ekspert.

Järgmine samm oleks hinnata olukorda ja uurida, kas ja mida saab ette võtta, et enesetunnet ja olukorda parandada. Tegeleda tuleks nende probleemidega, mis on reaalsed ja millele lahenduse otsimine sõltub minust endast.

«Probleemid, mis on väga hüpoteetilised ja mis ei sõltu endast, tuleks kõrvale jätta. Võimalikud lahendused tasuks endale kirja panna,» räägib Kajalaid. «Üks lahendusi on ka kõrvalise abi otsimine, kas lähedaselt või spetsialistilt. Seega – hakka tegutsema. Veel soovitaks püüda end aeg-ajalt täiesti välja lülitada ehk teha seda, mis meeldib ja lõõgastab, olgu siis muusika kuulamine, liikumine, hobitegevus.»

Endale tuleks luua võimalikult toetav keskkond nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt: tegeleda spordiga, toituda tervislikult, suhelda meeldivate inimestega, tunnustada end ka väikeste edusammude eest, samuti tunnustada teisi inimesi – heasoovlik suhtumine ümbritsevatesse hoiab ja kaitseb meie aju, pidev negatiivsus lõhub seda.

«Pane paika oma prioriteedid ja lähtu neist, märka oma riskitegureid – madal enesehinnang, raskused ei ütlemisega, sõltuvusprobleemid –, võta väiksemad eesmärgid või tekita vahe-eesmärgid. Kui oled omadega läbi, ära tee suuri otsuseid, sest siis ei juhi sind mitte ratsionaalne aju, vaid emotsioonid,» soovitab psühholoog.

«Lõpetuseks küsi endalt, millised on sinu vajadused ja millal neid viimati rahuldasid. Ära unusta ka oma vastutuse piire: ehkki eriolukorra ajal olime lõik õpetajad, kasvatajad, kokad, koristajad, kodused kiirabiarstid, ei suuda me tegelikult kõiges olla suurepärased ning vahel on vaja spetsialisti poole pöörduda.»