Tervisliku eluviisiga alustamiseks pole kunagi liiga hilja

Iga samm tervisliku eluviisi poole parandab elu kvaliteeti.

FOTO: Shutterstock

Vananemine on vältimatu protsess, mida kiirendavad mitmed tegurid ja sageli kaasneb sellega kroonilisi haigusi, mis vähendavad oluliselt inimese elukvaliteeti. Teadlased selgitasid välja, et parim viis vananemist aeglustada on olla füüsiliselt aktiivne ja toituda tervislikult ka kõrgemas eas.

Teadusuuringutest on selgunud, et ainuüksi vananemine ei põhjusta haigusi enne 90ndat eluaastat, kuid elustiil, toitumine ja füüsiline aktiivsus mõjutavad oluliselt seda, kui kaua ja kui tervelt inimene elab. Teadlased hoiatavad, et vähene füüsiline aktiivsus suurendab oluliselt vähi, diabeedi, dementsuse ja südamehaiguste riski.

Kõige rohkem mõjutab inimese tervist ja haiguste riski ebatervislik toitumine. Probleemi süvendab asjaolu, et inimesed ei pruugi võtta toitumise mõju haiguste riskile tõsiselt. Varasematest uuringutest on selgunud, et kõige tervemad on need, kes tarbivad iga päev piisavas koguses puu- ja juurvilju, kaunvilju, pähkleid, seemneid, täisteratooteid, tervislikku valku ning väldivad punast liha, töödeldud toiduaineid nagu saiakesed, maiustused, töödeldud liha, valge riis ja pasta.

Lisaks on oluline vältida tubakatooteid, alkoholi ning liigset stressi. Vanemate inimeste puhul mängib hea vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel rolli ka üksildus ja sotsiaalsed suhted. Mitmete teadusuuringute tulemustest on selgunud, et üksildus põhjustab kroonilist stressi, depressiooni, ärevust, unehäireid, vähenenud motivatsiooni ja produktiivsust, mäluhäireid ja vähenenud vaimset võimekust. Stress, kehv uni ja ärevus mõjutavad omakorda inimese füüsilist tervist, suurendades südamehaiguste riski ning vähendades immuunsüsteemi võimekust.

Teine oluline eluiga pikendav tegur on füüsiline aktiivsus, mis vanuse kasvades väheneb. Sageli arvatakse, et inimese kehv füüsiline vorm annab märku vanadusest ning on paratamatus, kuid tegelikult on võimalik kõigil inimestel sõltumata vanusest ja terviseprobleemidest oma elukvaliteeti trenniga parandada. On ekslik arvata, et kui füüsiline aktiivsus on inimesele raske või ebamugav, ei peaks sellega tegelema. Vastupidi, seda olulisem on parandada vormi ning seeläbi ka elukvaliteeti. Teadlased on kindlaks teinud, et füüsilist võimekust, lihasmassi ja luutihedust on võimalik parandada igas vanuses.

Uuringutest on selgunud, et iga päev jalgrattaga sõitvad 55–79-aastased saavad igapäevaste toimetustega väga hästi hakkama ning neil ei esine liigeseprobleeme või valusid. Samuti on iga päev jalutavate või rattaga sõitvate vanainimeste vaimne võimekus parem kui neil, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed.

Ameerika teadlaste uuringust on selgunud, et 50–71-aastastel nädalas kaks kuni kaheksa tundi trenni tegevatel inimestel on järgneva 20 aasta vältel kuni 36 protsenti väiksem surma risk. Teises uuringus ennustati, et 2035. aastaks on keskmisel inimesel küll pikem keskmine eluiga, kuid kõrgemas eas kuni neli kroonilist haigust ning üheks põhjuseks on inimeste ebapiisav füüsiline aktiivsus.