Mida teha kerge vigastuse korral?

Kui olukord tundub olevat kergem – deformatsiooni ei ole, tunnete piirkonda, saate liigutada sõrmi-varbaid ja nad on normaalset värvi – pange külma peale, võtke valuvaigistit ning andke vigastatud kohale veidi rahu ja aega.

FOTO: Shutterstock

Suvisel ajal juhtub rohkem vigastusi, kuna inimesed liiguvad rohkem ringi ja on aktiivsemad. Kuidas end ise aidata kergema vigastuse korral?

Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed-juhtiv arst Dmitri Kulak ütleb, et näiteks jäseme trauma korral, kui inimene näeb, et jäsemel on deformatsioon, kuid ta saab liikuda, on soovitatav teha esimesel võimalusel vigasaanud kohale isetehtud lahas.

Kuidas teha käepäraste vahenditega lahast? Võtke ükskõik milline jäigem asi – pulk või laud, sõrmevigastuse korral kasvõi pastakas – pange vooder vigastatud koha ja lahase vahele, et vältida hõõrumist, nahakahjustust või higistamist. «Siduge kas sideme, plaastri või riidetükiga lahas kinni nii, et vigastatud piirkond ei liiguks ja ei tekitaks valu,» ütleb dr Kulak.

Teiseks, pange vigastatud kohale külma peale, pange riie naha ja külma vahele, et ei tekiks külmakahjustust. «Turse tekib rõhkude erinevusest ja survetunne tekitab ka valutunnet, mida külm leevendab. Turse vähendamiseks peaks viga saanud koha ülespoole tõstma,» ütleb dr Kulak.

Kolmandaks, võtke suukaudset valuvaigistit. «Valuvaigisti on lubatud ja seda peab võtma: inimene ei pea valu taluma ja kui on trauma, siis on kindlasti valu,» soovitab ortopeed.

«Mõnikord on ka nii, et valusündroom on nii suur, et piirab patsiendi tegevust ja liikuvust. Me ei saa hinnata trauma tõsidust, kui inimesel on suur valu. Me üritame kõigepealt valu ära võtta, siis saame paremini hinnata, kas vigastatud piirkond on stabiilne. Muidu tekitab iga liigutus teile valu ja see piirab testimist,» räägib Kulak.

Umbes pooled traumapunkti tulevad inimesed ei ole Kulaki sõnul võtnud valuvaigistit. «Valuravi peaks olema astmeline ja algama nõrgematest valuvaigistitest. Kui olete võtnud valuvaigistit ja vaatamata sellele on valu väga tugev, siis see on kasulik info arstile – olukord on tõsine. Kui olukord on tõsine, siis saab arst kirjutada tugevama toimega retseptiravimeid, sest käsimüügiravimid ei ole aidanud,» ütleb Kulak.

Kuidas hinnata, kas tuleks kohe kiirabi kutsuda, võib minna homme või ei pea üldse EMK-sse minema?

Kui juhtub midagi tõsist: vigastatu ei liigu, tal on raske hingata ja on ülisuur valu, siis ei tasu oodata – võtke ühendust häirekeskusega. Rääkige, mis on juhtunud, sealt saate juhiseid ja kui vaja kutsutakse kiirabi kohale.

Ise võib EMK-sse pöörduda, kui on deformatsioon, kuid saate vigastusest allpool olevat osa – sõrmi ja varbaid – liigutada ja tunnete seda piirkonda ning hindate oma olukorda stabiilseks.

Kui olukord tundub olevat kergem – deformatsiooni ei ole, tunnete piirkonda, saate liigutada sõrmi-varbaid ja nad on normaalset värvi –, siis pange külma peale, võtke valuvaigistit ning andke vigastatud kohale veidi rahu ja aega, soovitab arst. «Jälgige, milline on trauma kulg. Kui turse süveneb ja valu suureneb vaatamata valuvaigisti võtmisele ja hindate, et situatsioon ei ole teie jaoks normaalne, pöörduge esimesel võimalusel traumapunkti, kus spetsialist hindab teie olukorda,» räägib dr Kulak.

Organism on Kulaki sõnul loodud nii, et ta parandab enamus vigastusi ise ära, me peame lihtsalt looma soodsad tingimusi selleks. «Operatsioon ei paranda luid, vaid loob selleks soodsad tingimused. Sama on vigastustega – võib esineda valu, sinikas, nahaalune hematoom võib olla päris suur, kuid ajapikku imendub see ära ja organism parandab selle ning 2-3 nädala pärast saame juba kõike jälle teha,» toob Kulak näite. «Erakorralist abi sellises olukorras ei ole vaja, kuid inimene peab saama adekvaatset infot, mida ta peaks tegema. Esmased juhised saab perearsti nõuandetelefonidelt. Julgustan küsima, kas peab pöörduma EMOsse või mitte. Kui ise ei oska otsustada – helista, räägi oma olukorrast ja saad nõu.»

Tegevusjuhis kergema vigastuse korral:

Pane vigastatud kohale külma, võta sisse valuvaigisti, tõsta vigastatud jäse ülespoole, anna rahu ja jälgi trauma kulgu. Vajadusel konsulteeri perearsti nõuandeliiniga ja pöördu erakorralise meditsiini keskuse traumapunkti.