Kodututel esineb kuni neli korda suurema tõenäosusega ajutraumat

Kodututel on oluliselt kehvem vaimne ja füüsiline tervis.

FOTO: Shutterstock

Teadlased on teinud kindlaks, et kodututel on oluliselt suurem füüsilise ja vaimse tervise probleemide risk ning suurem surma risk kui ülejäänud populatsioonil, vahendab Medical Daily. Maailmas on 150 miljonit kodutut, kellel esineb neli korda suurema tõenäosusega ajutrauma.

Teadlased on teinud kindlaks, et kodututel on oluliselt suurem füüsilise ja vaimse tervise probleemide risk ning suurem surma risk kui ülejäänud populatsioonil, vahendab Medical Daily. Maailmas on 150 miljonit kodutut, kellel esineb neli korda suurema tõenäosusega ajutrauma. 

Varasematest uuringutest on selgunud, et ajutrauma võib põhjustada vaimse tervise häireid, kognitiivse võimekuse vähenemist ja dementsust. Aastatel 1995. kuni 2018. viidi läbi 38 uuringut, mille käigus analüüsiti ajutrauma ja sellest tulenevate terviseprobleemide seoseid. Esialgsetest tulemustest selgus, et ajutraumaga inimestel esineb sagedamini mäluprobleeme ja enesetapumõtteid. 

Teadlased analüüsisid 26 uuringu tulemusi ning leidsid, et 53 protsenti uuringus osalejatest olid elu jooksul kogenud ajutraumat. Samuti leiti, et iga teine kodutu on kogenud ajutraumat. Kergemaid pea- ja ajuvigastusi on kogenud 25 protsenti uuringus osalenutest. Võrreldes tavapopulatsiooniga esines kodututel 2,5 kuni 4 korda rohkem kergemat ajutraumat. 

Teadlaste hinnangul on oluline, et kodututega tegelev meditsiinipersonal oskaks ajutrauma võimalusega arvestada. Samuti tuleks arvestada ajutrauma tõttu suurenenud haiguste riskiga ning võimaldada kodututele asjakohast abi ja toetust.