Südamearst Margus Viigimaa selgitab, kui palju tohib päevas soola tarbida

PM Tervis
Copy
Dr Margus Viigimaa ütleb, et eakad südamehaiged vajavad Covid-19 vaktsiini.
Dr Margus Viigimaa ütleb, et eakad südamehaiged vajavad Covid-19 vaktsiini. Foto: Toomas Tatar

«Liigne kogus soola tõstab vererõhku ning koormab südant, sest naatrium seob endaga vett ning tänu sellele suureneb ringleva vere maht, vererõhk tõuseb ja südame koormus suureneb,» selgitas kardioloog dr Margus Viigimaa ajakirjas TerviseMeeter.

Naatrium eritatakse organismist neerude kaudu ning osa inimeste neerud on soola töötlemisel väga efektiivsed, mis tähendab, et nende organismi tööd sool nii rängalt ei mõjuta. Umbes kolmandik inimesi aga on Viigimaa sõnul soolatundlikud, mis tähendab seda, et kui inimene tarbib lubatust kasvõi natuke rohkem soola, siis tõuseb tema vererõhk ning organism kannatab.

«Inimorganism vajab päevas 3–5 grammi naatriumkloriidi ehk keedusoola. See on umbes üks teelusikatäis, kuid arvestada tuleb sellega, et keskmiselt 80 protsenti inimese päevasest soola kogusest on juba toitudes olemas ning vaid 20 protsenti tarbitud soolast on toidule valmistamise käigus lisatud sool,» rääkis kardioloog.

Palju peidetud soola leidub valmistoitudes, töödeldud lihatoodetes (vorstid, singid, suitsutatud liha), juustus, külmutatud toodetes, oliivides, leivas ja konservides. Näiteks leidub ühes liitris tomatimahlas 6–8 grammi soola ning ühes küüslauguleivakeste või soolatud pähklite pakis võib olla kogu päevane soola kogus. «Hea viis päevast soola tarbimist vähendada on eelistada töötlemata toiduaineid ning maitseaineid, mis ei sisalda soola,» soovitas dr Viigimaa.

«Kui päevane lubatud kogus on üks teelusikatäis, siis tulebki arvestada sellega, et toidule juurde lisatava soola hulk võiks olla üks viiendik ühest teelusikatäiest, sõltuvalt inimese toitumisharjumustest. Soola tarbimine on nii harjumuspärane, et paljud inimesed isegi mitte ei maitse enne soola lisamist toitu. See harjumus võib aga viia kõrgvererõhutõve tekkeni.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles