Unearst selgitab, mis toimub kehaga unevõla korral

PM Tervis
Copy
Unetus võib kaasa tuua mitmeid probleeme tervisega.
Unetus võib kaasa tuua mitmeid probleeme tervisega. Foto: Shutterstock

Une- ja ärkveloleku rütmi kujundamisel on suur roll naturaalsel valgusel, mis saabub organismi läbi silma võrkkesta, selgitab Medicumi ja Confido meditsiinikeskuse kopsuarst ja unearst dr Erve Sõõru.

Olulisim une- ja ärkveloleku rütmi mõjutav hormoon on melatoniin. «Õhtul hämardudes vallandab valguse stimulatsiooni kadumine melatoniini tootmise, mis koos teiste protsessidega võimaldab parema uinumise. Liigne naturaalne ja kunstlik valgus, näiteks nutiseadmete ekraanilt, takistab melatoniini tootmise vallandumist ja õigeaegset uinumist,» ütleb Sõõru ajakirjas TerviseMeeter. Ta lisab, et õhtuse valguse piiramine ja pimedamas ruumis magamaminek tagab pikema uneaja.

«Pikaajaliselt tervist mõjutavaid tegureid jälgides on leitud, et unevõlaga kaasneb väsimus, tähelepanu häirumine ja päevane liigne unisus. Kroonilise unevõlaga inimesed on sagedamini depressioonis, põevad südame-veresoonkonnahaigusi, on ülekaalulisemad, suitsetavad enam ning suurema tõenäosusega satuvad töö- ja liiklusõnnetustesse.»

Doktor Sõõru selgitab, et uni on organismi aktiivne seisund, kus mõned ajuosad on isegi aktiivsemad kui ärkvelolekus. Und peetakse organismi puhkamise ja taastumise seisukohalt väga tähtsaks. «Uneajal puhkab ja taastub organism kuni rakutasandini. Inimese unemuster muutub eluea vältel, samuti on unemuster dünaamiline ka ühe öö vältel ehk õhtust hommikuni,» märgib arst.

«Inimene saavutab parima puhanud enesetunde, kui arvestab oma bioloogiliste rütmide alusel toimivat une- ja ärkveloleku rütmi. Unerütm on individuaalne, kusjuures esineb kõikumisi ka ühe perekonna piires. On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid tal jäävad seetõttu erilised töötulemused saavutamata. Inimese une- ja ärkveloleku rütm on keeruline kellavärk, mida ei soovitata pidevalt muuta,» ütleb dr Sõõru.

Uuringutest on tema sõnul teada, et piisava kestusega, täiskasvanutel 6,5–11 tundi katkematu ööuni tagab valmisoleku õppimiseks ja vaimseks ning füüsiliseks tööks. «Tervislikud eluviisid, alkoholi tarbimise piiramine, liikumine ja tervislik toitumine kindlustab parema ööune,» kinnitab unearst.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles