Lisandus koroonaviiruse vaktsiinikandidaate

ChAdOx1 jõuab kliinilise uuringu teise ja kolmandasse faasi

Suurbritannias arendatav šimpanside adenoviirusel põhinev vaktsiin ChAdOx1, mille antigeeniks ehk antikehade teket stimuleerivaks aineks on SARS-COV-2 ogavalk, on alustamas kliinilise uuringu teise ja kolmanda faasiga. Uuringusse on plaanis kaasata üle kümne tuhande osaleja. Kolmanda faasi kliinilise uuringu eesmärk on põhjapanevalt vaktsiini ohutuse ja tõhususe kinnitamine.

ChAdOx1 vaktsiini toimimispõhimõte sarnaneb Moderna Therapeuticsi arendatava mRNA vaktsiiniga: organism sünteesib antigeeni – koroonaviiruse pinnal oleva ogavalgu – ise. Selleks tuleb antigeeni sünteesiks vajalik infokandja, nukleiinhape, organismi rakkudesse toimetada. Kui Moderna arendatava vaktsiini puhul on kulleriks liposoom (lipiididest koosneva kestaga mikroskoopiline põieke), mille sisse mRNA pakitakse, siis ChAdOx1 korral viib nukleiinhappe rakku paljunemisvõimetuks muundatud adenoviirus.

Enne ChAdOx1 vaktsiini ohutuse hindamist kliinilise uuringu esimeses etapis testiti seda reesusmakaakidel. Sealt selgus, et vaktsineeritud loomad pärast kokkupuudet SARS-COV-2 viirusega ei haigestunud, kuid immuunvastuse püsivus pole teada.

SARS-COV-2 immuunsus läbi adenoviiruse

Esimesed tulemused on saadud Hiinas toimunud esimese faasi kliinilisest uuringust, kus 108-le täiskasvanud vabatahtlikule manustati paljunemisvõimetuks muudetud adenoviirusvektoril põhinevat vaktsiini Ad5. Toimimispõhimõte sarnaneb ChAdOx1 vaktsiiniga – adenoviirus viib organismi SARS-COV-2 ogavalku kodeeriva nukleiinhappe, millelt organism ise valgu sünteesib. Valk hakkab toimima antigeenina. Uuringus selgus, et 28 päeva pärast vaktsiini manustamist oli vaktsiin suuteline tekitama immuunvastuse. Ka oli vaktsiin üldiselt hästi talutav. Kõrvaltoimed olid valdavalt nõrgad või mõõdukad – ligi pooltel uuringus osalejatest esines palavik, väsimus ja peavalu.

Siiski pole ka selle vaktsiini puhul veel teada, kui kaua tekkinud immuunvastus püsib. Teine kitsaskoht puudutab adenoviirust, mis antigeeni organismi viib. Kuna adenoviirused on inimestel laialt levinud viirused, mis põhjustavad kergemaid külmetushaigusi, kõhulahtisust, silmapõletikke jne, tekivad suuremal osal inimestel elu jooksul nende vastu organismis antikehad. Kui siis SARS-COV-2 antigeeni transportijana toimiv adenoviirus inimesse manustatakse, kiirendavad need antikehad adenoviiruse hävitamist, nii et organism ei jõuagi SARS-COV-2 antigeeni sünteesima hakata. Seda näitas ka Ad5 vaktsiiniga tehtud kliiniline uuring – vaktsiini saanud isikutel, kelle veres oli suuremas hulgas adenoviiruse vastaseid antikehi, oli tekkinud immuunvastus nõrgem. Sellele vaatamata alustatakse Wuhanis vaktsiiniga teise faasi kliinilist uuringut 500 tervel vabatahtlikul, et selgitada, milline on vaktsiini ohutus ja tõhusus kuus kuud pärast manustamist.

Esimese ja teise faasi kliiniline uuring inaktiveeritud SARS-COV-2 vaktsiiniga

Uuringusse on kaasatud 942 vabatahtlikku ja esimesi tulemusi oodatakse selle aasta septembriks.

Juunis on algamas esimese faasi kliiniline uuring vaktsiiniga SCB-2019

SCB-2019 vaktsiini arendajaks on Clover Pharmaceuticals ja tegu on rekombinantset SARS-COV-2 ogavalku sisaldava vaktsiiniga. Vaktsiini manustatakse 150 vabatahtlikule kas koos või ilma adjuvantideta.

Adjuvandid (ld adjuvare – abistama) on vaktsiinis olevad lisaained, mis aitavad immuunvastust võimendada. Nende mõju avastati juba ligi 100 aastat tagasi. Kui vaktsiini koostisse lisatakse adjuvante, tekib haiguse vastu tugevam ja pikaajalisem kaitse. Nõrgestatud või surmatud haigustekitajat – viirust või bakterit – sisaldavad vaktsiinid sageli adjuvante ei vajagi, kuna haigustekitaja enda koostis on juba iseenesest nii mitmekesine (sisaldab palju erinevaid antigeene), et aktiveerib immuunsüsteemi mitut rada pidi. Kui vaktsiini koostises on aga vaid üks või mõni haigustekitaja osa, nt nagu SCB-2019 puhul ogavalk, lisatakse vaktsiini koostisse adjuvante. Kõige tavalisemad adjuvantidena kasutatavad ühendid on alumiiniumsoolad, kuid muu hulgas kasutatakse ka mikroobidest pärinevaid komponente, sünteetilisi biolagunevad ühendeid ja immuunvastust võimendavaid valke.

Praegu on kliiniliste uuringute erinevates faasides 14 SARS-COV-2 vaktsiinikandidaati. 

Vaktsiin on ravim ja enne kui ravim müügile jõuab, peab see läbima kolm uuringute etappi:

1. laboris tehtav arendustegevus, mille käigus töötatakse välja vaktsiini toimeaine ja koostis;
2. eelkliiniline etapp, mille käigus testitakse vaktsiini ohutust ja tõhusust katseloomadel;
3. kliiniliste uuringute etapp, kus vaktsiini ohutusprofiil tehakse kindlaks inimestel ja hinnatakse, kas neil tekib ootuspärane immuunsus.

Kliinilised uuringud jagatakse omakorda kolmeks faasiks:

• esimene faas, kus vaktsiini testitakse väikesel hulgal tervetel vabatahtlikel, et veenduda vaktsiini ohutuses;
• teine faas, kus kogutakse andmeid tõhususe ja sobiva doosi kohta;
• Kui esimese ja teise faasi uuringutes selgub, et vaktsiin on tõhus (tekitab immuunsuse) ja selle ohutusprofiil on hea, alustatakse kolmanda faasi uuringutega, mille eesmärgiks on põhjapanevalt vaktsiini ohutust ja tõhusust tõestada. Nendesse kaasatakse rohkem inimesi, eeldatavalt riskirühmadesse kuuluvaid isikuid (nt meditsiinitöötajaid), kes saavad juba uuringus osaledes kaitsta end võimaliku nakatumise eest.