Uus avastus: koroonaviirus võib tungida ajurakkudesse

Thomas Hartung ja tema kolleegid Johns Hopkinsi ülikoolist tegid avastuse pärast väikeses koguses Sars-Cov-2 viiruse lisamist inimese tüvirakkudest kasvatatud pisikestesse neuronaalsetesse kuulidesse, mida tuntakse miniajudena.

Teadlased leidsid, et mini-ajude neuronid nakatusid viirusega, tungides rakkudesse ACE2 valgu kaudu, mis on teadaolevalt oluline Sars-Cov-2 sisenemispunkt. Seejärel paljunes viirus neuronites – kolme päeva jooksul oli selle eksemplaride arv vähemalt kümme korda suurenenud.

«On oluline teada, et viirus võib otseselt mõjutada meie kõige kallimat elundit,» ütles Johns Hopkinsi toksikoloogiaekspert, professor Hartung, lisades, et endiselt on ebaselge, kui sageli see Covid-19 patsientide puhul juhtub.

Milline on viiruse mõju ajule, on üks olulisemaid küsimusi seni teadmata vastuste nimekirjas. Uuringus, mis on ajakirjas Altex eksperdihinnangu all, kuid mida pole veel avaldatud, vaadeldakse ka kinnitamata teateid neuroloogiliste sümptomite kohta Covid-19 patsientidel, kaasa arvatud Wuhanis. Enam kui kolmandikul Wuhanis haiglasse viidud koroonaviiruse ohvritest ilmnesid neuroloogilised sümptomid, sealhulgas pearinglus, peavalu ja krambid.

Pole aga olnud selge, kas viirus mõjutab otseselt aju ja närvirakke või on sellised sümptomid sekundaarsed ehk tagajärg, mis on põhjustatud immuunsüsteemi korraldatud ägedast rünnakust ja südame-veresoonkonna kahjustustest.

Näiteks ei ole teada, kas haistmismeele kadumine, viiruse tavaline sümptom, on haistmisneuronite otsese nakatumise tagajärg või nakkuse kõrvalmõju haistmisega seotud rakkudele ninas.

Sars-Cov-2 peaks aju ründamiseks läbima hematoentsefaalbarjääri, mis kaitseb elundit paljude viiruste ja kemikaalide eest ning takistab sageli nakkusi.

Ehkki Johns Hopkinsi miniajud omavad inimese aju mõningaid tunnuseid, sealhulgas elektrilist aktiivsust ja neuronitevahelist sidet, puuduvad neil muud omadused, sealhulgas hematoentsefaalbarjäär.

«Seda, kas Sars-Cov-2 viirus seda barjääri läbib või mitte, tuleb veel tõestada,» sõnas professor Hartung. «Kuid on teada, et tõsised põletikud, mida täheldati Covid-19 patsientidel, muudavad barjääri nõrgemaks.»

Üks professor Hartungi rõhutatud mure oli viiruse võimaliku mõju loote ajule raseduse ajal. Muud uuringud on näidanud, et viirus läbib platsentat ja embrüotel puudub varase arengu ajal hematoentsefaalbarjäär.

«Meil pole mingeid tõendeid selle kohta, et viirus põhjustab arenguhäireid,» rõhutas Hartung. «Kuid arstid peavad sellest teadustööst teadma, et rõhutada ettevaatust ja raseduse ajal nakatumist vältida.»