Professor Maris Laan: levinuimate raseduskomplikatsioonide põhjuseid tuleb otsida platsentast

PM Tervis
Copy
Maris Laan
Maris Laan Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

On hulk komplikatsioone, mis mõjutavad raseduse kulgu, loote arengut ja lapseootel naise tervist. Probleemid võivad peituda nii ema kui ka isa vanuses ja nende geneetilises pärandis, loote enda geneetikas või platsentas.

Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan rääkis Kuku raadio saates «Kuue samba taga», et tuntuim rasedustüsistus on preeklampsia ehk rasedusaegne kõrgvererõhktõbi. Preeklampsia on tingitud platsenta funktsiooni häirest ning selle korral tõuseb lapseootel naise vererõhk väga järsult, kahjustades ka teiste organite, näiteks neerude ja maksa tööd.

Preeklampsiat peetakse esimese raseduse haiguseks. Hilisemate raseduste ajal seda tavaliselt ei esine. «See on seletatav asjaoluga, et esimese rasedusega kohanemiseks vajab emaüsa rohkem aega ja organism ei pruugi uue olukorraga hästi harjuda. Järgmisteks rasedusteks on kohanemise etapp juba korra läbitud ja see maandab ka preeklampsia riski,» kirjeldas Laan. Muidugi ei ole välistatud, et samal inimesel tekib kaks preeklampsia juhtumit, aga seda tuleb ette väga harva.

Teine tuntud raseduskomplikatsioon on rasedusaegne diabeet, mis ei ole otseselt seotud geneetikaga. Pigem on küsimus ema elustiilis, üldises tervises ja lapseootel naise metaboolses subkliinilises olukorras. Eelsoodumuseks on ka perekonnas esinev diabeet.

Loote rasked probleemid võivad olla kasvuhäired – kui laps kasvab emaüsas kas liiga kiiresti või liiga aeglaselt. «Siinkohal me ei tea, kas geneetiliselt on probleem arenevas lapses või platsentas. Näiteks võib platsenta olla halvasti kujunenud või on seal toimunud mõni geneetiline ümberkorraldus, mis pärsib lapse kasvamist. Samas võib ka lapsel endal olla geneetiline häire, mis tingib üsasisese kasvupeetuse.»

Veel üks paljusid puudutav komplikatsioon on korduv raseduse katkemine. Laane sõnul võib see olla tingitud arvukatest teguritest. «Lapsele võib päranduda vanematelt geneetiline kõrvalekalle, mis võib tekitada lootel omakorda arengulise häire, mille tulemusena rasedus katkeb. Põhjuseks võib olla ka vanemate sugurakkudes tekkinud geneetiline muutus, mis pärandub lootele ja mille tagajärjel loode hukkub, või mõni geenidefekt, mis põhjustab platsenta arenguhäiret. Samuti võib korduvate raseduse katkemiste taga olla ema autoimmuunhaigus,» loetles Laan.

Lapsevanema kõrgem iga

Professor Laan leiab, et kõrgemas eas sünnitamist ei saa pidada positiivseks suundumuseks, sest lapsevanema(te) kõrgem vanus toob kaasa omad riskid. Kui emalt tulevad tavaliselt kromosoomihäired, siis isade puhul on tuvastatud nn vanusega seotud geneetilised haigused.

«Need on sellised defektid, kus mõni väga raske pärilik mutatsioon on tekkinud uusmutatsioonina ning kandunud edasi lapsele, mistõttu laps sünnib arenguhäirega,» rääkis Laan. Üks isa vanusega seotud geneetiline haigus on näiteks akondroplaasia ehk kääbuskasv. Teine uusmutatsioonist tingitud haigus on sidekoe häire, mis on tuntud ka Marfani sündroomina. Seda põdevale inimesele on iseloomulikud pikad ja peened sõrmed ning varbad, sageli kimbutavad südamehaigused. Isa vanuse tõusuga on seostatud ka laste autismispektri häirete riski.

Kindel on see, et mida vanemaks inimene saab, seda väiksem on tema viljakus. Viljakuse kiire langus tabab ennekõike neid, kel on noorena olnud probleeme subfertiilsuse ehk vähese viljakusega. Nii on suurem viljatuse risk üle 30-aastastel, rääkimata üle 40-aastastest.

Peale kõige muu mõjutavad meie viljakust ka elustiil ja keskkond – see, kuidas ja kus me oleme elanud. «Taanis on tehtud palju uuringuid, kus on analüüsitud keskkonnategurite mõju spermatogeneesi tulemuslikkusele. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et kui keskkond on reostatud, langevad aastakümnete jooksul ka sperma kvaliteedi näitajad,» tõi Laan näiteks. Vanus ei mõjuta vaid viljakust, vaid ka raseduskomplikatsioonide riski – mida vanem on inimene, seda suurem on raseduse katkemise oht.

Professor Maris Laane juhitava Tartu Ülikooli inimese geneetika uurimisrühma teadustöö üks suund on platsenta geneetika ja oomika normaalse ja tüsistunud raseduse korral ning raseduse tüsistuste geneetilised riskitegurid ja mitteinvasiivsete biomarkerite arendus. Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga, eesotsas doktor Kristiina Rulliga, on teadlastel kogutud nii emadelt, isadelt kui ka platsentast enam kui 3000 geneetilist proovi, mille uurimine aitab paremini mõista raseduskomplikatsioonide tekke põhjuseid.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli inimese geneetika professori Maris Laanega Kuku raadio saates «Kuue samba taga». Saade on järelkuulatav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles