Keda võib tabada südameatakk?

Südameataki all mõeldakse südamelihase infarkti. Infarkt on eluohtlik seisund, mis on põhjustatud südame verevarustuse häiretest. Südameataki tüüpilised sümptomid on rinnakutagune pigistav valu või ebamugavustunne, mis võib kiirguda kätesse, kõri piirkonda, selga. Naistel võivad infarkti sümptomid avalduda ka teistmoodi – esinevad õhupuudus ja suur väsimus. Infarkti üks  väljendusviis võib olla äkksurm. Suremus müokardiinfarkti tõttu on Eestis alates 2000. aastast oluliselt vähenenud, kuid jäänud võrreldes teiste Euroopa riikidega siiski keskmisest kõrgemaks. Südameinfarktide sagedus vanusega tõuseb. Eestis hospitaliseeritakse müokardiinfarktiregistri andmete alusel aastas ligikaudu 2500 infarktihaiget. Kahjuks teatud hulk haigetest saab äkksurma kodus. Nemad haiglasse ei jõua. Seega on infarktide arv aastas kindlasti suurem. Eestis kaks kolmandikku haiglasse jõudnud infarktihaigetest on mehed ja kolmandik naised. Infarkti põdenud meeste keskmine vanus Eestis on 67 aastat ja naised on kümme aastat vanemad (77). Alla 55-aastaseid mehi on viiendik ja naisi ainult 5 protsenti. 

COVID-19 pandeemia ajal oleme lugenud, et paljudes riikides on ägedate südamehaigete osa langenud. On tõdetud, et haiged, kes haiglasse jõuavad, tulevad sageli hilinemisega ning seetõttu on nende ravitulemused kehvemad. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Jaanus Laanoja sõnul on eriolukorra algusest tänaseni Regionaalhaiglasse hospitaliseeritud 25 protsenti rohkem ägeda müokardiinfarkti haigeid võrreldes 2019. aasta sama vahemikuga. Infarktihaiged on niinimetatud aegkriitilised haiged ning tähtis on, et nende ravi toimub ka nüüd vastavalt soovitustele. Oluline on, et inimesed teaksid ja tunneksid infarkti sümptomeid ning julgeksid ka praegu kiirabisse pöörduda viivitusteta. Teada on tõde, et infarkti korral «aeg on südamelihas» – mida kiiremini raviga alustada, seda väiksem osa südamelihasest sureb.

Peamised riskitegurid

Südame-veresoonkonna haiguste (sealhulgas infarkti) peamised riskitegurid, millel põhinevad iga päev kasutatavad riskiskoorid, on vanus, sugu, vererõhk, kolesterool ja suitsetamine. Kuidas defineerida pealtnäha tervet täiskasvanut? Juhtub piisavalt, et patsient väidab, et ei ole kümme aastat perearsti juures käinud, kuna tema arvates on ta täiesti terve ja tal ei esinenud ühtegi kaebust. Näiteks 56-aastane mees, kes enda arvates on olnud terve, saabub haiglasse esmase südamelihase infarktiga. Kaasuvalt esinevad tal tegelikult ravimata vererõhuhaigus ja suhkruhaigus, väga kõrged kolesterooliväärtused. Lisaks on ta kirglik suitsetaja. Koju läheb ta piltlikult öeldes hunniku diagnooside ja ravimitega. Tema arvates oli ta «pealtnäha terve». Seetõttu soovitame teatud vanusest (meestel vähemalt alates 40. eluaastast ning naistel 50. eluaastast) regulaarselt külastada perearsti, kes hindab terviklikult südame-veresoonkonna haiguste riski, uurib inimest – teeb elektrokardiogrammi, mõõdab vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut. Nii on võimalik südameatakke ära hoida. Teiselt poolt on tõesti inimesi, kellel on geneetiliselt päritav haigus, mille puhul on risk eluohtlikuks rütmihäireks. Nad võivad olla muidu täiesti terved. Nende hulk kogu elanikkonnast on siiski väga väike.

Süda ja uni

Organism on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta toimimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Puhkamata olek mõjub organismile tervikuna halvasti. Kvaliteetne uni on inimese tervise ja hea enesetunde põhialus ning mõjutab loomulikult südame seisundit.  Südame tervisest võib välja tuua, et sageli tekivad puuduliku une tulemusena vererõhu väärtuste kõikumised ja rütmihäired. Uuringud näitavad, et ravimata unehäired suurendavad eelkõige kõrgvererõhktõve, südame- ja ajuinfarkti, rütmihäirete ning südamepuudulikkuse riski.

Unetus on unehäire, mida iseloomustavad uinumisprobleemid, pikemad öised ärkamised või liigvarajane ärkamine, põhjuseks enamasti stress.  Kirjanduse alusel on levinumaid uneprobleeme unetus ja uneaegsetest hingamishäiretest uneapnoe. Uneapnoe on seisund, kus tekivad uneaegsed perioodilised hingamisseiskused, mis põhjustavad organismis hapnikupuuduse. Selle tulemusena on inimene päeval väsinud ja unine. Sageli käib antud seisund kokku norskamise ja sagedaste ärkamistega. Uneapnoe suurendab uneaegse südameinfarkti ning äkksurma riski. Äkksurm tabab neid inimesi just sagedamini keskööst hommikul kella kuueni. Oluline on ravida kindlasti uneapnoed, mitte ainult tekkinud südamehaigust. Uneapnoe on edukalt ravitav.

Une lühiajalist häirumist kogeb enamik inimesi erinevates stressisituatsioonides, mis tervisele pikemaajalist mõju ei tekita. On küll leitud, et juba üks magamata öö mõjutab ajus toodetavate ainete tasakaalu ning võib võrduda niinimetatud kerge ajupõrutusega, kuid üldjuhul saatuslikuks ei saa.

Mõnikord inimesed tahavad end uinumisel abistada alkoholiga, kuid paraku mõjub alkohol unekvaliteedile halvasti. Kuigi varem arvati, et alkohol aitab paremini uinuda, siis tegelikult segab alkohol uuemate uuringute alusel kvaliteetset und. Õhtul tarbitud alkohol kiirendab uinumist, kuid ei lase vallanduda unenägudel ehk REM-unel. Unenägude uni on hädavajalik inimese vaimse tervise jaoks ja kognitiivsete võimete taastamiseks. Enamasti kestab alkoholi toimel sügav uni hilisööni, varahommikul läheb uni ära ja inimene on välja puhkamata. Lisaks võib alkohol süvendada olemasolevaid unega seotud hingamishäireid ja muid unehäireid, mis omakorda põhjustavad erinevaid eespoolnimetatud südamehaigusi – südamelihaseinfarkt, kõrgvererõhutõbi,  rütmihäireid, südamepuudulikkus jne. Samuti võib igapäevane alkoholi tarbimine mõjuda otseselt toksiliselt südamelihasele, põhjustades teatud juhtudel eluohtlikke rütmihäireid. 

Uuringud on näidanud, et teatud haigused on ise põhjuseks, miks inimeste unepikkus ja unekvaliteet on häiritud. Kui inimesed vajavad ööpäevas väga palju und, siis selle taga võivad olla teinekord diagnoosimata ja ravimata haigused. Rohkem und vajavate isikute hulgas on hüpertensiooni ja depressiooniga isikute hulk suurem.