Äike – kas silmailu või oht elule? Palju oleneb inimesest endast (1)

Äike on kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna võimas elektriline lahendus. Sageli kaasnevad välk, vali tuul, hoovihmad, rahe või trombid. Äiksega kaasnev müristamine on akustiline laine, mis on põhjustatud õhu äkilisest kuumutamisest pikselöögi poolt. Inimesele on ohtlikuim välk, mis tekib negatiivselt laetud pilve ja positiivselt laetud maapinna vahel. Samas saab igaüks mõjutada äikesega kaasneva ohu suurust.

Meelespea äiksenoolega tabamuse saamise ja kahjustuste vältimiseks

• Võimaluse korral ole siseruumides, sulge hoonete uksed ja aknad ning ära seisa akende juures.
• Eemalda kodumasinad vooluvõrgust ja juhtmed seinakontaktidest.
• Hoia seinakontaktidest eemale nii ennast kui ka kardinad.
• Ära räägi lauatelefoniga, sest see võib põhjustada elektri- ja akustilise šoki.
• Ära tee äikese ajal ahju ega pliidi alla tuld, sest laetud osakesed suitsus toimivad piksevardana.
• Ära ava veekraane, sest vesi on hea elektrijuht.
• Ära varju üksikute puude alla – puit on hea elektrijuht. Välk tabab sagedamini lehtpuid, eriti tamme, sest need juhivad paremini elektrit kui okaspuud.
• Metallmastide ja -aedade lähedal on suur välgutabamuse võimalus.
• Hoia eemale mahalangenud elektriliinidest ja teavita nendest Elektrilevi rikketelefonil 1343.
• Inimvigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Merel on välk oluliselt intensiivsem kui maismaa kohal. Selle põhjuseks on soolase vee suurem elektrijuhtivus niiske pinnasega võrreldes. Tulemuseks on suuremad vooluhulgad ja eredamad välgud. Äikese ajal ei tohi minna ujuma ega mingil muul põhjusel vees viibida. Tekkiv pingeväli ohustab elu ka siis, kui välk ei taba vees olijat, vaid veepinda. Paadiga sõites tuleb liikuda võimalikult kiiresti kaldale.

Äikese liikumist reaalajas nii Eesti kohal kui ka kogu maailmas saab vaadata interaktiivsetelt veebikaartidelt siit või siit. Müristamist kuuldes ja välku nähes võiks hinnata äiksepilve kaugust. Heli levimiskiirus õhus on umbes 300 meetrit sekundis – seega, lugedes sekundeid välgusähvatuse ja kõuekärgatuse vahel, tuleb iga kolme sekundi kohta umbes üks kilomeeter kaugust. See aitab otsustada, kas on veel aega näiteks aias tööriistad kokku korjata või on välgutabamuse saamise oht juba liiga suur.

Äikese ajal ei tohi minna ujuma ega mingil muul põhjusel vees viibida. Tekkiv pingeväli ohustab elu ka siis, kui välk ei taba vees olijat, vaid veepinda.

Välgu põhjustatud vigastuses mängivad olulist rolli kolm tegurit: välgu elektriline mõju, toodetav soojus ja põrutusjõud. Neist olenevalt on välguõnnetusi eri tüüpi.

Otsene löök või kontaktvigastus – ohver on otseses kontaktis välguga või objektiga, mida välk tabab. Otsene tabamus on ohtlikuim, kuid mitte sagedaseim vigastuste põhjus.

Külgvälk – välk kandub otsesest sihtmärgist selle lähedal asuvale parema elektrijuhtivusega objektile. Näiteks, kui välk tabab puud, mille varjus seisab inimene, siis «hüppab» osa välgu elektrilaengust läbi õhu paremini elektrit juhtivale objektile – inimesele – et tema kaudu maasse voolata.

Sammupinge – välk lööb maapinnale ja välgulöögi kohal umbes 10–20 meetri ulatuses tekib väga tugev eletriväli. Sammupinge on ligi poolte välgust tingitud vigastuste ja surmajuhtumite põhjuseks. Sammupinge on seda tugevam, mida suurem on jalgade toetuspindade vahe. Läheduses maapinda löönud välgu korral on ohutum jalad koos paigal seista, mitte joosta ega pikali heita.

Artiklis on kasutatud infot Colorado Ülikooli professorite koostatud erakorralise meditsiini raamatust «Emergency Medicine Secrets» ja ajakirja Eesti Loodus 2017.a juuni-juuli numbris ilmunud Sven-Erik Enno artiklist «Mida peame välgu kohta kindlasti teadma?»

Lugu ilmus esimest korda aastal 2020.