Suvi on käes ja särav päike teeb meele rõõmsaks. Selleks on ka põhjus, kuna päikesevalgus käivitab hormoonide vabanemise ajus, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Päikesevalgus suurendab heaoluhormooni serotoniini vabanemist ajus. Serotoniini seostatakse meeleolu tõstmisega, stressi vähendamisega ning sellega, et inimene tunneb end rahulikult ja keskendunult. Öösel suureneb aju unehormooni melatoniini eritumine ja magate rahulikumalt. Kõige tuntum on aga, et päikese UV kiirguse toimel tekib nahas D-vitamiin. 

D-vitamiinil on palju kasulikke omadusi

D-vitamiini on ligi 90 aastat tuntud kui tervete luude vitamiini, kuna ta soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende talletumist luudes ning hammastes. Tänapäeval on leitud D-vitamiinil ka palju muid kasulikke omadusi.

Piisav D-vitamiini kogus parandab insuliini sünteesi ja eritumist pidurdades või edasi lükates diabeedi avaldumist ning vähendades raskeid komplikatsioone diabeetikutel.

Ka immuunsüsteem vajab viiruste vastu võitlemiseks D-vitamiini. Vere madalat D-vitamiinisisaldust seostatakse suurema riskiga haigestuda sclerosis multiplex’i, infarkti, dementsusesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja paljudesse teistesse haigustesse. Seepärast on huvi D-vitamiini vastu suurenenud.

D-vitamiini allikad

Inimesed saavad D-vitamiini toidust (rasvased kalad, maks, munakollane, rikastatud toiduained jt.), toidulisanditest ja päikese UV-kiirguse toimel. D-vitamiin tekib nahas keskmise lainepikkusega UV-kiirguse juures.

Eestis läbiviidud UV-kiirguse mõõtmised näitasid, et oktoobrist kuni maini ei tooda keha D-vitamiini, küll aga suvel. Niisiis suvekuudel, eriti aga keskpäeval, tekib päikese UVB-kiirguse toimel kolekaltsiferool (D3). Kuid seda ei teki ülemäära ja veerand tundi päikesevanni keskpäeval maist septembrini vastab umbes 10 ug-le ehk mikrogrammile D-vitamiini annusele.

Liigse päevitamine ohud

Vaevalt enamik inimesi mõtleb rannas päikest võttes D-vitamiini varude täiendamisele, kuna paljud inimesed peavad intensiivset päevitamist normaalseks ja hea tervise sümboliks. Kahjuks aga võib see arvamus olla sageli ekslik. Liigse päevitamisega võivad kaasneda päikesepõletused ja nahavähi risk, nahk vananeb kiiremini ning võib suureneda silmahaiguste, näiteks katarakti, risk.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et osoonikiht on kahanenud, mistõttu väheneb atmosfääri kaitsefiltri aktiivsus ja Maa pinnale jõuab rohkem UV-kiirgust.

Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et sagedane päikese käes viibimine ja päikesepõletus lapsepõlves võib soodustada melanoomi kõrget esinemissagedust hilisemas elus. Seepärast soovitatakse hoida alla aasta vanuseid imikuid varjus, vanemad lapsed peaksid aga kasutama päikesekaitsekreemi, kandma mütsi, päikseprille.

Naha tüübid

Nahk reageerib UV-kiirgusele tekitades kaitsva pigmendi, mis ilmub nahale päevitusena. Kui tõhusalt nahk reageerib, sõltub nahatüübist. Rahvusvaheline klassifikatsioon jagab inimese nahatüübid kuueks. 

Esimese tüübi esindajad on väga heledanahalised, punaste juustega ja tedretähnilised.

Teise nahatüübi alla kuuluvad on heledanahalised ja heledajuukselised. Neil on sinised või rohelised silmad. Kahe esimese nahatüübi esindajatel on kõige suurem nahavähi oht.

Pruunikate juuste ja hallide või pruunide silmadega inimesed kuuluvad tavaliselt kolmandasse nahatüüpi. Nad taluvad päikest suhteliselt hästi ja päevituvad kergesti. 

Neljandasse tüüpi kuuluvate inimeste silmad ja juuksed on pruunid või mustad, ka nahk on helepruun. Nad taluvad päikest hästi. Viimastesse tüüpidesse kuuluvad pruuni ja musta nahavärviga inimesed.

Võib arvata, et enamik eestlasi esindab teist ja kolmandat nahatüüpi. Lapse nahk on õhem ja tundlikum ning isegi lühike aeg keskpäeval päikese käes õues võib põhjustada tõsiseid põletusi. Seetõttu klassifitseeritakse nad esimesse nahatüüpi.

Melanoomi haigestub üha rohkem inimesi

Melanoom on nahavähi tüüp, mis areneb siis, kui melanotsüüdid (rakud, mis annavad nahale päevituse või pruuni värvi) väljuvad kontrolli alt. On leitud palju melanoomi riskifaktoreid, kuid kokkupuude ultraviolettkiirgusega (UV) on enamiku melanoomide peamine riskitegur.

2018. aastal diagnoositi maailmas ligi 300 000 uut haigusjuhtu. Suurim registreeritud melanoomi esinemissagedus on Austraalias, kus aastane esinemissagedus on vastavalt 10 ja üle 20 korra suurem kui Euroopa naistel ja meestel. Kui maailmas on melanoom vähkide esinemissageduse järgi 19. kohal, siis Austraalias kolmandal. Austraalias nimetatakse melanoomi sageli «Austraalia riiklikuks vähiks». 

Ereda suvepäikese UV-kiirgus hävitab üheksa kümnendikku Covid-19 viirusest 34 minutiga, väidavad Ühendriikide viroloogid.

Viimastel aastatel on melanoomi haigestunud patsientide arv kasvanud ka Eestis. Sel teemal kaitses mõni aeg tagasi Tartu Ülikoolis magistritöö Margit Marjamäe, kelle andmetel diagnoositi Eestis 15-aastastel ning vanematel isikutel perioodil 1970–2015 kokku 4771 nahamelanoomi esmasjuhtu. Uuritud ajaperioodi iseloomustab nahamelanoomi haigestumuse pidev tõus – nii meestel kui naistel tõusis standarditud haigestumus keskmiselt 4% aastas.

Mitmed teadlased väidavad, et mõõduka päikese käes viibimisega kaasnev tervisemõju võib tegelikult kaaluda üles riskid. Ühendkuningriigi Edinburghi ülikooli teadlased juhivad konkreetselt tähelepanu sellele, et päikese käes viibimise kasu südame tervisele kaalub kaugelt üles nahavähi tekke riski. 

Hea uudis on ka see, et ereda suvepäikese UV-kiirgus hävitab üheksa kümnendikku Covid-19 viirusest 34 minutiga, väidavad Ühendriikide viroloogid oma ajakirjas Photochemistry and Photobiology avaldatud uusimas uurimuses.

Tekib küsimus, miks siis päikesepaistelises Floridas suureneb viirusega nakatunute hulk. Siiski hoiatavad paljud teadlased päikese UV-kiirguse kahjuliku toime eest. 

Kokkuvõtteks peab tõdema, et päikesevalgusel on nii eeliseid kui ka riske. Kui teil on tundlik nahk, tekib päikesepõletus, siis on vaja olla pigem ettevaatlik ning kanda mütsi ja päikeseprille, kasutada päikesekaitsekreeme ning kahtluse korral pöörduda arsti poole.