L, 19.09.2020

Arkadi Popov: võib arvata, et koroonaviirus tuleb koos teiste haigustega tagasi

Arkadi Popov

FOTO: Mihkel Maripuu

«Teised koroonaviirused on üldjuhul sesoonsed. Võib arvata, et kui Eestis hakkavad uuesti rohkem ilmuma teised respiratoorsed viirused, tuleb ka koroonaviirus tagasi,» rääkis terviseameti eriolukorra meditsiinijuht, Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov ajakirjas Eesti Arst.

«Kui see, et me haigestumise tõusu ei näe, jääb nüüd püsima, siis esimene potentsiaalne uus laine võib tekkida oktoobris-novembris. Potentsiaalne laine võib tulla veel ka järgmise aasta veebruaris-märtsis, kui selleks ajaks pole vaktsiini või tõhusat ravimit. See risk on olemas ja peame sellega arvestama, sest viirus tsirkuleerib praegu üle maailma ja nakatunuid on palju meie naaberriikideski,» märkis Popov.

Eriolukorra meditsiinijuhi sõnul on ettevalmistamisel oluline dokument, kus kirjeldatakse samme, mida peab tegema, et olla järgmiseks laineks ja suuremaks puhanguks paremini valmis. Nende seas on Popovi sõnul testimise võimekuse suurendamine ja isikukaitsevarustuse varude täiendamine nii haiglatele, hooldekodudele, kiirabile, perearstidele kui ka teistele eesliinitöötajatele. Haiglavõrk võiks olla paremini varustatud hapnikraviga.

«Meil on välja töötatud plaanid ja stsenaariumid juhuks, kui tekib väga palju haiglaravi vajavaid patsiente. Me mõtleme ka sellele, kui meie haiglates ei jätku voodikohti. Maksimaalselt on meil ligi 5000 voodikohta. Kui neist ei jätku ja teatud regioonides on patsientide arv liiga suur, siis võib kasutusele võtta ka haiglaväliseid alasid, näiteks spordihooneid vms. Ka sellele peab mõtlema, et haiglates oleks rohkem isolatsioonipalateid. See on regiooniti ja haiglati väga ebaühtlane,» tõdes arst.

Infektsioonivolinike ja vabatahtlike projektid peavad Popovi sõnutsi jätkuma, et vajaduse korral oleksid erakorralises situatsioonis inimesed võtta. Kiirabikeskuse juhata ütleb, et terviseamet peab analüütikuid rohkem rakendada, ja võib-olla anda inimestele, kes igapäevaselt terviseametis ei tööta, epidemioloogia alal täiendavat väljaõpet. «Nad saaksid tulla kriisiolukorras terviseameti epidemioloogidele appi. Me kogesime juba sel korral, et kuigi meie epidemioloogid said Saaremaal olukorraga hakkama, töötasid nad tegelikult oma võimete piiril. Paistsid riskid, et kõiki nakatunuid ja kontaktseid pole enam võimalik hoomata.»

​​​​​

​​