Eksperdid hoiatavad nutitelefoniga kaasnevate terviseriskide eest

Anne-Liise Verpson
Copy
Nutiseadmete kasutamisel tekitab suurimat kahju pikaaegne sundasend, mille tulemusena võivad tekkida kõver ja valutav nutikael, konksus ja kange sms-pöial ning hiirekäsi.
Nutiseadmete kasutamisel tekitab suurimat kahju pikaaegne sundasend, mille tulemusena võivad tekkida kõver ja valutav nutikael, konksus ja kange sms-pöial ning hiirekäsi. Foto: Shutterstock

Mobiiltelefonist on saanud inimese truu kaaslane, mis jääb käe- ja kuuldeulatusest kaugemale enamasti vaid siis, kui ta juhuslikult kusagile unustatakse. Terviseportaal WebMD annab ülevaate sagedasematest terviseprobleemidest, mis saavad alguse vääratest võtetest ja sundasenditest nutivahendite kasutamisel.

Arvestades, et telefon on inimesega alati kaasas ja aktiivses kasutuses, võib selle pinnalt leida tervisele kahjulikke baktereid ja viiruseid. Ühe uuringu kohaselt leiti, et üks telefon kuuest oli saastunud Escherichia coli e. soolebakteriga, kes elab põhiliselt soolestikus ning pääseb telefonile ja sealt ohtlikult näo ligi korralikult puhastamata käte abil.

  • Õnneks on enamus telefonidest kõva ümbrisega, kuhu on bakteritel raske kinnituda ja mida on lihtne desinfitseeriva vahendiga aeg-ajalt puhastada.
  • Kontrolli eelnevalt, kas puhastusvahend on seadmele ja inimesele ohutu.

Nutikael – kaelavalude põhjustaja nr 1

Nutiseadme kasutamisel hoitakse seda sageli käes nii, et pingsalt ekraani vaadates on inimene kaua allavaatavas sundasendis. Endalegi märkamatult võidakse selles asendis olla tunde. Sel ajal pingestuvad kaelalihased, tekivad vereringehäired ning võib isegi tekkida õlga, kätte või selga kiirguv närvivalu.

  • Tee iga 20 minuti järel paus – siruta selga ning painuta pead rahulikult mõned korrad paremale ja vasakule.
  • Telefoni vaatamiseks püüa mitte sügavalt ettepoole kummarduda, vaid tõsta telefon kõrgemale, nii et selg oleks sirge ja lõug vaid kergelt allapoole suunatud.

Lisaks kahjustavad kaela ebasobivad asendid ja n-ö valed liigutused. Ikka tuleb ette olukordi, kus kahest käest jääb väheks ja rääkimise ajaks pigistatakse telefon õla ja kõrva vahele. Kuna see ei ole kaela ega õlgade loomulik asend, siis võib valesti ja järsult tehtud liigutus tekitada kaelalihaste vigastuse ja põhjustada valu.

  • Pärast sundasendis tehtud kõne lõpetamist liiguta pead ja õlgu, mudi kaela.
  • Kui valu ei kao paari päeva jooksul, küsi nõu perearsti nõuandeliinilt või enda arstilt.

Ekraanilt kiirguv sinine valgus peletab une ja kahjustab silmi

Pärast päevavalguse taandumist mõjub mistahes tehisvalgus inimesele ergutavalt ning takistab uinumist. Segipaisatud unerütmil on leitud seos suhkruhaiguse, rasvtõve, südamehaiguste ja mitme muu terviseprobleemi tekkega.

Eriti kahjulikult mõjub organismile lühema lainepikkusega sinine valgus, mida nutivahendid eraldavad, ning mis takistab kehas uneks vajaliku hormooni e. melatoniini tekkimist. Lisaks väsitab ja kuivatab sinine valgus silmi, kahjustada võib saada ka silma sarvkest ja nägemine. 

  • Ekraani jälgides pea meeles pilgutada silmi, et neid pisaravedelikuga niisutada ja vältida kuiva silma sündroomi teket. 
  • Silmade lõõgastuseks ja organismi rahustamiseks lõpeta nutiseadmete kasutamine ja ekraanide vaatamine juba paar tundi enne magama minemist.
  • Silmade kurnatust ja ekraanilt tuleva valguse/ kiirguse mõju aitavad vähendada spetsiaalsete klaasidega arvutiprillid.

Nutitelefoniga kirjutajat ohustab valutav hiirekäsi ja konksus sms-pöial

Telefoni käes hoides ja sama käe pöidlaga ekraanil ringi liikudes on ranne pidevas sundasendis ning pöial pidevas liikumises. Selline käe asend ei ole loomulik ning põhjustab varem või hiljem järgmisi kaebusi: pöial väsib ära ja kisub krampi, ranne valutab ja on kange, sõrmed lähevad tuimaks ja külmaks ning harali ajades hakkavad surisema.

Selliste kaebustega arsti juurde pöördudes kuulevad paljud sõna karpaalkanalisündroom, mis tekib käe sundasendis hoidmisest ja karpaalnärvile pideva surve avaldamisest.

  • Nutiseadmega kirjutades vaheta aeg-ajalt käte asendit ning proovi kasutada mõlemat kätt ja eri sõrmi.
  • Ära koorma liigselt pöidlaid – neid on ainult kaks.
  • Tee kirjutamisesse pause; mudi sõrmi ning tee randme- ja õlaringe; liigu ringi.

Mobiiltelefon võib mõjutada meditsiiniseadmete tööd

Südamestimulaatorite ja kuuldeaparaatide omanikud peavad olema väga tähelepanelikud telefonide ja nutiseadmete võimaliku mõju suhtes seadmete toimimisele. Kui on märgata probleeme seadmete töös, siis tuleb kindlasti arsti või vastavat spetsialisti sellest teavitada.

Nutimaailm pakub suurt konkurentsi reaalsele elule

Nägemisulatuses oleval nutiseadmel on võime saada enda omaniku jäägitu tähelepanu osaliseks – samas ruumis viibiva vestluskaaslase öeldu võib jääda märkamata, telefonist kostunud sõnumi saabumisest või sissetulevast kõnest teavitavale helinale reageeritakse enamasti aga mõne sekundi jooksul. Isegi kui otseselt telefoni ei vaadata, aga see on nägemisulatuses, võib olla takistatud kaaslase jäägitu tähelepanu saamine.

  • Kui soovid arutada mõnd enda jaoks olulist teemat, siis ära tee seda hetkel, kui vestluspartneri silmad on naelutatud ekraanile.  
  • Pane telefon käest ära ja keskendu inimesele, kes on reaalelus sinu kõrval. Värskendusi sotsiaalmeedias või uue äpi alla laadimisi saad teha ajahetkest sõltumatult – sinu kõrval reaalajas istuva inimesega jagatud hetked ja sõnad ei tule täpselt sellistena aga kunagi kordamisele.

Nutiseadmele kingitud pilk võib osutuda eluohtlikuks  

Tasub meeles pidada, et autojuhtimise või tänaval kõndimise ajal telefoniekraanile keskendudes on suur oht põhjustada liiklusohtlik olukord või lüüa end tänaval vastu teel ette jäävat tänavaposti, teetõket või reklaamplakatit. Sarnased ohud ei varitse ainult õues – telefonikõnede ajal tekkinud vigastusi juhtub ka kodus, kus tänu telefoniekraanile kinnistunud pilgule jääb märkamatuks läheduses olev uksepiit või pea kohal lahtiselt seisev kapiuks. 

Keskendu ühele tegevusele korraga – nii vähendad terviseohtude tekke võimalust ja suurendad rõõmu hetkest enesest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles