Üleöö tekkinud pakitsus jalgades tõi hommikuks kaasa halvatuse

PM Tervis
Copy
25-aastane Rachael aitab nüüd inimesi ise füsioterapeudina.
25-aastane Rachael aitab nüüd inimesi ise füsioterapeudina. Foto: SWNSTom Maddick/Tom Maddick SWNS/Scanpix

19-aastase neiu «kohutav pohmell» osutus harvaesinevaks haiguseks, mis jättis ta halvatuks ja tummaks, vahendab Yahoo News. Guillain-Barré sündroomi sümptomid tekkisid üleöö.

Praegu 25-aastane Rachael Bailey nautis 2014. aasta oktoobris linna peal peoõhtut, kui tal tekkis jalgades pakitsustunne.

Järgmisel päeval ärgates olid sümptomid rängemad kui kehv enesetunne – neiu ei suutnud alakeha liigutada. 

Pärast hädaabinumbrile helistamist viidi Bailey Nottinghami meditsiinikeskusse, kus tal diagnoositi haruldane neuroloogiline seisund – Guillain-Barré sündroom. Seda esineb ühel-kahel inimesel 100 000st.

Kolm päeva aitas tal hingata hingamisaparaat ja lõpuks viidi ta meditsiiniliselt esile kutsutud koomasse.

Pärast 59 päeva kriitilises seisundis viibimist ja 76 päeva taastusravi kõndis Bailey haiglast välja.

Üle keha levinud halvatus

Rääkides oma esialgsest diagnoosist, tõdeb Bailey: «Ma ei mõelnud sellest palju. Olin rahulik, sest arvasin, et olen noor ja füüsiliselt heas vormis ning olen nädalavahetuseks kodus.»

Kui Bailey koomast välja tuli, ei olnud olukord kuigivõrd paranenud.

«Veetsin peaaegu pool aastat haiglas, torud suus, mind toideti lusikaga ja liikusin ratastoolis,» meenutab ta.

«See oli kohutav, sest olin halvatud peast jalatallani ning suutsin liigutada ainult osa oma näost. Ma ei saanud rääkida, ma ei saanud liikuda, ma ei saanud karjuda.»

Bailey viidi 11. novembril, tema 20. sünnipäeval Nottinghami linnahaiglasse, kus 50 taastusravi petsialisti meeskond aitas tal taas jalule saada.

«Taastusravi oli väga intensiivne,» ütleb naine.

«Esimesed kolm nädalat vihkasin kõiki. Vihkasin oma olukorda ja kõiki enda ümber. Ma nutsin iga kord, kui pidin füsioterapeuti nägema, sest see tuletas mulle kõike meelde.»

Bailey liikuvus hakkas tagasi tulema kolme kuu pärast.

Raskusi esines aga ka veel edaspidi. «Esimene aasta oli õudusunenägu, ma vihkasin selle iga hetke. Kõik, mis mul oli plaanitud, pöördus pahupidi ja tundsin, et olen kadunud.»

Bailey oli plaaninud naasta Liverpool John Moores`i ülikooli, kus ta õppis kriminoloogiat ja psühholoogiat. Pärast inspireeriva meeskonnatöö kogemist otsustas ta minna üle Nottinghami ülikooli füsioteraapia erialale.

«Ma ei ole olnud veel tundnud sellist viha ega valu nagu toona, kuid see andis mulle elus uue eesmärgi.

Ma ei teadnud füsioterapeutidest palju, arvasin, et nad aitasid lihtsalt jalgpallureid ja masseerisid inimesi, kuid nad olid nagu kangelased ja mustkunstnikud.»

Mis on Guillain-Barré sündroom?

Guillain-Barré sündroom on tõsine seisund, mis mõjutab närve, peamiselt jalgades ja kätes.

Sümptomiteks on valu, tuimus, lihasnõrkus, tunne nagu torgiksid nõelad, tasakaalu või koordinatsiooni kadu.

Rasketel juhtudel on patsientidel raskusi neelata, kõndida või isegi hingata.

Enne järk-järgulist paranemist võivad sümptomid süveneda mitme päeva või nädala jooksul.

Arvatakse, et Guillain-Barré sündroom saab alguse, kui immuunsüsteem ründab ekslikult keha närve. See võib juhtuda pärast nakatumist, näiteks grippi või kõhugrippi.

Enamikku patsiente ravitakse haiglas IV immunoglobuliini teraapiaga, mis aitab immuunsüsteemi kontrolli alla saada.

Teise võimalusena filtreeritakse vereplasmat, et eemaldada kahjulikud ained, mis ründavad närve.

Mõned patsiendid vajavad kunstlikku hingamist või söötmistorusid, samuti valu leevendamist.

Enamiku taastumine on täielik, kuid iga viies kannatab pikaajaliste probleemide käes. Nende hulka võib kuuluda suutmatus ilma abita kõndida, nõrkus, tasakaaluprobleemid või äärmine väsimus. Abiks võib olla füsioteraapia, töö- ja logopeediline abi. Üks 20st juhtumist on surmav verehüüvete või hingamisraskuste tõttu. 

Rachael 2014. aastal haiglas.
Rachael 2014. aastal haiglas. Foto: Rachael Bailey / SWNS/Rachael Bailey / SWNS/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles