Viirus aitas ravida terveks südame

Lisaks sellele muutusid mehe kehas olevad bakterid aeglaselt resistentseks isegi suurte antibiootikumide annuste suhtes. Septiline infektsioon muutus nii rängaks, et patsiendi rinnus tekkis õõnsus, ent hapraks muutunud aordi tõttu oleks olnud operatsioon väga riskantne.

Patsient ja arstid otsustasid proovida eksperimentaalset ravi, mida hakatakse nimetama «faagiteraapiaks». 2016. aasta jaanuaris süstisid arstid mehele antibiootikumide segu ja sadu miljoneid viirusosakesi nimega OMKO1, mis leiti Connecticutis asuvast tiigist.

Idee seisnes selles, et viirus liigub paikadesse, kus paljuneb P. aeruginosa ja eritab sinna baktereid hävitavat ravimit.

Seejärel tekitavad bakterid endale uue resistentsuse viiruse suhtes – kuid säärane valik muudab patogeeni antibiootikumide suhtes taas vastuvõtlikuks.

See töötas. Neli nädalat pärast viiruse süstimist ei leidnud arstid enam P. aeruginosa jälgi. Juhtumianalüüs avaldati 2018. aastal ja juhtumiga tegelenud Yale'i ülikooli evolutsioonibioloog Paul Turner ütleb, et on sellest ajast alates ravinud 13 patsienti faagiraviga. Kõik 13 on taastunud, ehkki tulemusi ei ole veel avaldatud.

«Mõnes mõttes võivad viirused olla tõhusamad kui ravimid, kuna need võivad toimida «ennast paljundavate ravimitena»,» ütleb Turner.

Mitte kõik viirused ei ole oma olemuselt kahjulikud. Faagiteraapia toob esile vaid ühe kasuteguritest, mida on viirustel pakkuda.

Tänu nende ainulaadsele võimele tungida DNAsse võib viirusi kasutada, et nii-öelda süstida geene rakkudesse, mis võib muuta mõne geneetilise haiguse kulgu. Näiteks on viiruste abil suudetud ravida hemofiiliat ehk veritsustõbe.

Viirused on aidanud valgustada ka inimese mõistuse toimimist, kasutades optogeneetikaks nimetatavat tehnikat. See hõlmab rohevetikatest eraldatud valgustundlike rakuretseptoritega geneetiliselt muundatud viiruste kasutamist.

Ajusse süstimisel on need viirused võimelised muutma teatud neuronite DNAd, võimaldades neid lülitada sisse või välja, kui suunata nendele ajurakkudele sinist valgust. Seejärel aju toimimist jälgides on neuroteadlased saanud luua uusi teooriaid, kuidas võtavad võimust depressioon ja sõltuvus.

Mõned teadlased uurivad onkolüütiliste viiruste kasutamist vähiravis, et nende abil kasvajarakke nii-öelda lahustada. Kuigi katsed on olnud laboris edukad, on viiruste kasutamine vähktõve raviks nagu tiigri treenimine – on olemas võimalus, et nad võivad pöörduda inimese tervete kudede vastu. Turner nimetab seda «puhvetiprobleemiks».

«Kui viite viiruse Rootsi lauda ja ütlete sellele: «Ei, peate sööma ainult salatit», siis teate, et seal olev praad näeb päris hea välja,» ütleb Turner.

Kui «praeks» on terved rakud, ei taha puhvetiomanik kindlasti, et viirus neid hävitaks. Turner tõdeb, et seda ohtu on keeruline täielikult kõrvaldada.

Inimgenoomi projekt näitas 2000. aastal, et ka meie DNAs on viiruste jääke. «Viirused võivad genoomi lukustuda ja see pole tühine asi, kuna need võivad tegelikult peremehele kasulikke geene tuua,» räägib Turner. «Ma ütleksin, et see on üsna kasulik.»

Geeni nimega süntsütiin sisestus toimus viiruste poolt 60 miljonit aastat tagasi, mis hoogustas platsenta arengut. Süntsütiin võimaldab kehal luua barjääri loote ja ema vahel, võimaldades samal ajal toitainete vahetamist.