Kuidas leevendada ärevusega kaasnevaid peavalusid?

Tavalisim peavalu on pingepeavalu, mis põhjustab kerget kuni mõõdukat valu, kuigi võib ka üsna tugevaks minna. Seda on tunda mõlemal peapoolel ning see võib esineda ühes kangete või valusate õlgade ja kaelaga. Üldiselt kaob see paari tunni jooksul ning ei takista inimestel igapäevastes tegevustes osalemist. 

Migreeni seostatakse aga suuremate valude ja jõuetusega. See põhjustab mõõdukat kuni tugevat tuikavat valu, on tüüpiliselt ühel peapoolel ja võib levida, esineda ühes iivelduse, oksendamise ja valgustundlikkusega. Migreen võib kesta tunde või lausa päevi, takistades inimestel igapäevastes tegevustes osalemist. See võib tekkida pärast visuaalselt häirivaid tegureid, nagu värelevad kujundid, vilkuvad tuled või kiirtepärg.

Teadlased uurivad seoseid ärevuse ja peavalude vahel, kuid pole selge, kas see on põhjus-tagajärg-seos. 20 protsendil episoodilise ja 30–50 protsendil kroonilise migreeniga inimestel on ärevus. Peavalud on tõenäolisemad ka ärevusega lastel ning peavaludega laste ärevussümptomid on raskemad. Uuringud ärevuse ja peavalude seoste osas jätkuvad.

Stressis olevad inimesed võivad hoida oma kaela pinges, krigistada hambaid või närida nätsu, mis võib põhjustada pingepeavalu või migreeniepisoodi. Teised ärevusega seotud peavalu käivitajad on kehv unehügieen, kofeiini üle- või alatarvitamine, liigne alkoholi tarbimine, stress, hormonaalsed muutused, baromeetrilised muutused, toitumine (eriti šokolaad, kohv, punane vein).

Peavalusid ja ärevust saab ravida ravimite, teraapia ning tervislike või koduste vahenditega. Ärevuse korral võib olla abi psühholoogi või mõne teise terapeudi külastamisest. Arst võib lisaks teraapia soovitamisele välja kirjutada mõne peavalu ennetava ravi: antidepressandid, ärevusvastased ravimid, beetablokaatorid südame puperdamise vastu.

Migreeni jaoks on sageli vaja kas igapäevast, sümptomi- või hoopõhist ravimit. Ärevust ja peavalu võivad korraga aidata vähendada lõõgastumine, biotagasiside, kognitiivne käitumisteraapia ja tugigrupid. 

Ärevust või peavalu või nende kahe kombinatsiooni kogevad inimesed peaksid pöörduma arsti juurde, kui peavalu ilmub järsult ja on tavatult tugev, tekib pärast peavigastust; esineb koos palaviku, kõnelemisraskuste, segaduse või kange kaelaga; jätkuvalt halveneb ja/või takistab tavapäraseid tegevusi. Abi tuleks otsida ka siis, kui ärevus takistab tavapärast eluga toimetulekut.