Eesti on koroonaäpi arendamisega lõpusirgel

Koroonaviiruse eripäraks on levimine ka siis, kui inimene ei tunne end haigena. Ligi pooltel juhtudel ehk 44 protsendil võib inimene nakatunud olla juba mõni päev enne sümptomite teket. Äpi abiga saab inimest teavitada võimalikust nakkusohust, kirjutab e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit Tohver sotsiaalministeeriumi blogis.

Äpi kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode

Ei äpp, selle kasutaja ega tootja saa kunagi teada, kes olid need inimesed, kellega lähikontaktis oldi. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetoothi raadiosignaali abil, vahetades omavahel koode, mis ei ütle äpi kasutajate kohta midagi. Telefon hindab signaalitugevuse järgi, kas inimesega puututi kokku piisavalt kaua (vähemalt 15 minutit) ja piisavalt lähedalt (vähem kui kaks meetrit).

Kui mõni äpi kasutaja haigestub, märgib ta end, s.t oma koodi, nakatunuks, ning teiste kasutajate telefonid – kes on koodi meelde jätnud – teavitavad oma kasutajat võimalikust lähikontaktist.

Äpp ei anna riigile mingisugust infot lähikontaktsete identiteedi kohta – vaid lähikontaktne saab teavituse, et peaks koju jääma ja tervist jälgima.

Abiks teiste riikide kogemused

Eesti on kriisi algusest jälginud ka teiste riikide kogemusi. Esimeste seas äpi kasutusele võtnud Singapuris sai näiteks ka riik info lähikontaktsete kohta – see riivas inimeste privaatsust ning Eesti arendajate eesmärk on seda vältida. Singapuri rakendusel tuli ilmsiks teisigi murekohti: näiteks Apple'i telefonidel ei töötanud see taustal ehk telefoni lukustades rakendus edasi enam ei töötanud.

Sotsiaalministeerium loob koroonaäppi koos ettevõtete Cybernetica, Fujitsu Estonia, Guardtime, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet, FOB Solutions, Heisi IT OÜ ja ASA Quality Services OÜ.