Soovitused, kuidas üleliigsest vihast ja ärrituvusest jagu saada

Üleliigse viha teket tuleb õppida märkama, et end paremini kontrollida.

FOTO: Shutterstock

Viha on loomulik emotsioon, mille eesmärk on teiste käitumist suunata ning laita maha endale ebameeldivat käitumist. Suurem osa inimesi saab vahel vihaseks. Liiga suur viha on aga kasutu ja tavaliselt viib soovimatute tulemusteni. Teades, mis täpsemalt viha tekitab, on võimalik neid olukordi vältida. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viha võivad tekitada kolme liiki nähtused, ärritajad, kahjud ja üleastumised. Ärritajad sõltuvad inimesest: jala edasi-tagasi väristamine, tooli kääksutamine, suu matsutamine, uste lahti jätmine, toas vilistamine, naabrite tekitatav müra jne. Viha tekitab ka kahju tegemine maine alandamisega, rahaliselt ja ajaliselt. Veel, kõigil on reeglid, mida rikkudes on tegu üleastumisega: näiteks võib inimesel olla reegel, et tema partner ei tohi teda teiste ees tögada. 

Mõni juhtum võib kuuluda mitmesse kategooriasse: näiteks väristab abikaasa laua taga jalga, mistõttu kukub tass laualt maha kildudeks. Olukord võib tekitada viha, sest ärritaja tulemusena tekitas abikaasa varalist kahju ja astus üle hoolikas olemise reeglist.