Neandertallastelt päritud geenmutatsioon määrab, kui palju inimesed valu tunnevad

Neandertallaste geneetilisest materjalist võib leida jälgi ka nüüdisinimestes.

FOTO: Shutterstock

Üle maailma hajutatud geneetilisest mitmekesisusest võime leida neandertaallastest esivanemate jäänuseid. Mõnel juhul annab see haigustele vastupidavuse või isegi ainulaadse peakuju. Näib, et mõni on pärinud ka neandertallaste tundliku poole.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Evolutsioonigeneoloogid on lähemalt uurinud neandertaallaste DNA geneetilist varieerumist, mis teadaolevalt mängib rolli mõne närvi jaoks impulsside tekitamises, järeldades, et ühe geeni eriline vorm pani nad rohkem valu tundma.

Poole miljoni Suurbritannia elaniku genoomi uurimisel selgus, et umbes 0,4 protsenti inimestest kannavad endiselt selle muteerunud versiooni koopiat.

Närvirakkude membraanis paiknev valk Nav1.7 toimib naatriumi lüüsina, mängides võtmerolli käivituspunkti määramisel impulssidele, mida me tõlgendame valulikena. Ilma selle kanalita ei tunneks me üldse ebamugavust. Kuid mõned Nav1.7 variatsioonid stimuleerivad tundlikkust ülemäära, põhjustades kroonilist valu. Neandertaallastelt leidsid teadlased mutatsioone, mis muudavad kolme aminohapet ja mõjutavad Nav1.7 toimimist.