Teadlased avastasid Rootsi koroonasurmade arvu põhjuse

Rüütliorganisatsiooni Tornamenteum liikmed hobustel patrullimas Visby linnas Gotlandil 23. juulil 2020. Gotland palkas tänavatele nn koroonarüütlid, et tuletada rahvale meelde kätepesu ja vahemaa hoidmise vajadust seoses viiruse levikuga.

FOTO: TT NEWS AGENCY/via REUTERS/SCANPIX

Arvestades laialdaste sulgemismeetmetega seotud suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, on mitmed riigid tundnud Rootsi n-ö pehme koroonapoliitika vastu suurt huvi. Uus uuring viitab sellele, et Rootsi lähenemine tõi kaasa küll palju, kuid arvatust vähem surmajuhtumeid. Teadlased leidsid huvitavale fenomenile selgituse.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Uuest uuringust selgub, et meetmed, mis olid naaberriikidega võrreldes märksa leebemad, tõid endaga kaasa kardetust vähem surmajuhtumeid. Sellegipoolest oli Rootsis pandeemia tagajärjel hukkunuid rohkem kui naaberriikides Taanis, Soomes ja Norras, vahendab Medical News Today. 

Juuli alguses ajakirjas Clinical Infectious Diseases avaldatud uurimistöö näitab, kui keeruline on määratleda, millised strateegiad on kõige tõhusamad viiruse leviku vähendamiseks ja inimelude päästmiseks.