Must pässik (vn chaga) on kasvajataoline puuseen, mis hakkab arenema vigastatud puul, kui seeneeosed sellele kohale sattuvad. Eestis on hakatud seda ka raviseenena kasvatama ja vitamiine sisaldava toidulisandina müüma. Arvatav vähivastane toime ei ole aga hetkel piisavalt teaduslikku tõestust leidnud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Raviseente maailm on äärmiselt mitmekesine ja igal aastal pühendatakse üha enam teadusuuringuid seente mõju ja omaduste teaduslikule kindlaks tegemisele. Esimene ja kuulsaim raviseen, mis maailmas teaduspõhiselt tuntuks sai, oli 1928. aastal penitsilliin, mille hiljem Nobeli meditsiinipreemia võitnud Alexander Fleming juhuse tahtel avastas. Aja jooksul on raviseente nimistusse lisandunud sadu uusi tulijaid, mis meditsiinimaailmas ravimite välja töötamiseks uusi võimalusi rajavad. Chagat ehk musta pässikut on rahvameditsiinis kasutatud alates 16. sajandist,» selgitab musta pässikut müüva Chaga Health turundusjuht Kristiina Kullo. 

Kullo sõnul on must pässik näidanud teadusuuringutes tugevat bakterite, seente ja põletike vastast toimet. Musta pässiku eliksiir on ennekõike tuntud kui meie immuunsüsteemi tugevdaja. Mida aeg edasi, seda enam vaadeldakse chagat ka teaduspõhiselt. Kullo toob välja, et näiteks rahvusvahelises meditsiini- ja teadusuuringute väljaandes PubMed on viimase viie-kuue aasta jooksul hüppeliselt kasvanud chaga kohta läbi viidud uuringutulemuste kajastus.