Teadlased selgitasid välja, kuidas mõjutas Covid-19 pandeemia inimeste subjektiivset heaolu

Näomaskiga mees koduaknal.

FOTO: Shutterstock

Leipzigi ja Saint Louisi ülikooli teadlased uurisid, kuidas muutus 2019. aasta detsembrist 2020. aasta maini inimeste subjektiivne heaolu. Selgus, et märtsist maini langesid oluliselt keskmine eluga rahulolu ja positiivsete tunnete kogemine.

Teadusajakirjas American Psychologist avaldatud uuringu valimisse kuulus 979 Saksamaa elanikku. 7-pallisel skaalal langesid märtsist maini nii keskmine eluga rahulolu kui ka positiivsete tunnete kogemine keskmiselt 0,2 punkti. Üllataval kombel vähenes ka negatiivsete tunnete kogemine

Uuringus defineeriti subjektiivset heaolu kõrge eluga rahuloluna ning sagedase positiivsete tunnete (rõõm) kogemisena ning harva negatiivsete tunnete (viha, hirm) kogemisena. Covid-19 pandeemia varajases staadiumis uuriti ka subjektiivset heaolu mõjutavaid tegureid nagu hinnang pandeemiale (oht, väljakutse) ning düsfunktsionaalsed toimetulekustrateegiad (probleemide lahendamine, alkoholi tarbimine).

Enne Covid-19 pandeemiat ei toimunud 2019. aasta detsembrist 2020. aasta maini muutusi inimeste subjektiivses heaolus. See muutus aga kriisinädalatel. Inimesed, kes hindasid pandeemiat väljakutsena ning selle tagajärgi kontrollitavana, olid kõrgema subjektiivse heaolu tasemega. Lisaks, inimesed raporteerisid kõrgemat subjektiivset rahulolu, kui nad tegelesid aktiivselt probleemide lahendamisega, keskendusid kriisi positiivsetele aspektidele ja said sotsiaalset tuge.

Teisalt, need, kes tajusid kriisi ohuna, eitasid seda või süüdistasid end kriisi tagajärgede eest, tundsid end kehvemini. Sama lugu oli nendega, kes püüdsid kriisiga toime tulla, tarvitades alkoholi või narkootikume.

«Psühholoogid saavad tulemusi kasutada oma klientide üldiste oskuste parandamiseks, et nad oskaksid kriisi ajal konstruktiivseid hinnanguid anda ning kasutada edukaid toimetulekustrateegiaid,» ütles uuringut juhtinud organisatsioonipsühholoog Hannes Zacher.

Järgneva 18 kuu jooksul rahastab pikaajalise uuringu jätkamist Volkswageni Sihtasutus. Uuringus vaadatakase, kuidas koroonaviiruse pandeemia mõjutab muutusi töömaailmas nagu kodukontori omaksvõtt, virtuaalne meeskonnatöö ning tööga seonduv ebakindlus, füüsilise ja vaimse tervise areng.