Kosmosereisi mõju tervisele: selgroog võib venida 7 sentimeetrit ja veri paigutub kehas ümber

Juba enne teisele planeedile jõudmist teeb inimkeha kosmoselennu ajal läbi paraja katsumuse.

FOTO: Shutterstock

Kosmoselendude ihaluse ja võimalikkuse ajastul on paslik heita pilk koitva reaalsuse telgitagusesse. Keha pole harjunud gravitatsioonivabas keskkonnas viibima, mistõttu pannakse organism uudsel moel proovile.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kosmoselendudel kogutud teave annab aimu nende lühi- ja pikemaajalisest mõjust inimkehale.

Astronaudid võivad kasvada kuni kolm protsenti oma pikkusest. Lülisammast ümbritsevad skeletilihased, seetõttu selgroog lõdvestub ja keha võib venida üle seitsme sentimeetri.

Astronaudid võivad kosmosereisi algul ennast täiesti tervena tunda, kuid see tunne ei jää kestma. Algul tunnevad nad nagu oleksid külmetunud ning nende nägu läheb paiste. See tuleb vedeliku ümberpaigutumisest kehas. 

Nullgravitatsiooni tingimustes tõuseb astronautide veri pea ja – kaelapiirkonda. Uurides kosmosereisi mõju vereringele, avastatigi 11 astronaudile ülevaatust tehes ühel neist tõenäoline veretromb. 

Rohkem kui pooled Ameerika astronautidest on pikaajaliste lendude ajal ja nende möödudes tajunud muutusi nägemises.