P, 20.09.2020

Uuring: pulsikellad annavad küll palju kasulikku teavet, kuid tõstavad krooniliste haigustega patsientide ärevust

Tavalised pulsikellad ei ole loodud krooniliselt haigetele inimestele.

FOTO: Shutterstock

Kopenhaageni ülikooli teadlased uurisid kuue kuu jooksul 27 südamehaiget vanuses 28-74, kes kasutasid pulsikellasid oma une, südamelöökide ja füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks. Kuigi patsiendid said oma haigustest rohkem teavet ja olid motiveeritumad trenni tegema, olid nad ka ärevamad.

«Meie uuring näitab, et patsiendi kogemust silmas pidades on enesel tehtud mõõtmised rohkem probleemsed kui kasulikud. Patsiendid hakkavad kasutama oma pulsikellast saadud teavet nagu arstigi. Samas, nad ei saa oma andmete tõlgendamisel abi. See muudab nad tarbetult ärevaks või nad võivad järeldada midagi, mis on tegelikust olukorrast kaugel,» ütles Tariq Osman Andersen, Kopenhaageni ülikooli arvutiteaduste abiprofessor ja üks uurijatest.

Ühes kahe teise uurijaga ning ettevõttega Vital Beats uuris Andersen kvalitatiivsete intervjuudega 66 südame rütmihäiretega ja südamestimulaatoritega patsienti. Uuring ilmus ajakirjas Journal of Medical Internet Research. Esiteks, rohkem teavet pulsikellast ühelt poolt rahustab, kuid teisest küljest tekitab kahtlusi. Patsientidel on parem ülevaade oma üleüldisest tervisest, kuid nad seovad selle teabe oma südamehaigusega, millele pole turvalist alust. 

Kui patsiendid näevad, et nad ei maga piisavalt, tekib ebamugavustunne ja hirm, et see võib nende seisundit halvendada. Samuti seovad nad kiiremat pulssi suurema südameataki riskiga. Samas, kui inimese tervisenäitajad on head, mõjuvad need rahustavalt. «Probleem on, et neid andmeid ei saa otseselt südamehaigustega siduda. Pulsikell on loodud spordi ja heaolu jaoks, mitte haiguste juhtimiseks,» ütleb Andersen.

Teiseks, patsiendid saavad julgustust rohkem trenni teha, kuid tunnevad samas süüd näiteks juhul, kui neil ei õnnestunud 10 000 sammu saavutada. «Fitbit kell ei ole loodud südamepatsientide jaoks, mistõttu nad ei peaks järgima samu treeningsoovitusi nagu terved inimesed,» selgitab Andersen.

Terviserakenduste nagu Fitbiti kella kasutamine on osa kasvavast trendist mõõtmaks teiste seas ka krooniliste haigustega inimeste terviseandmeid. «Patsientide kaasamine väljaspool haiglat ning võimaldamine neil oma haigust rakendustega nagu Fitbit juhtida on suure potentsiaaliga,» ütleb Andersen. Et nendel rakendustel oleks mõju, vajavad patsiendid abi une, pulsi ja treeningharjumustega seotud andmete tõlgendamisel.

«Usume, et on aeg mõelda «koostöös sündivast hooldusest», kus nii patsient kui ka meditsiinipersonal saavad uutest terviseandmetest kasu ning saavad töötada koos krooniliste haiguste juhtimiseks ja raviks. See tähendab, et peame looma digitaalse platvormi nagu näiteks pulsikellad, milles nii meditsiiniprofessionaalid kui ka patsiendid saavad ühiselt andmeid tõlgendada loomata meditsiinipersonalile tarbetut lisatööd,» järeldab Andersen.