P, 20.09.2020

Kehaline passiivsus mõjub organismile samamoodi nagu suitsetamine

Kui kehamassiindeks on suurem kui 35, on diabeeti haigestumise tõenäosus juba igal teisel inimesel.

FOTO: Alex Hannam/EMPICS Entertainment/Scanpix

Uuringud näitavad, et suitsetajatel on südame- ja veresoonkonnahaiguste risk 25–50 protsenti suurem kui mittesuitsetajatel. Samamoodi kasvatab haigestumise riski ka vähene liikumine, selgitab Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõde Marje Klauksi.

Diabeediõe Marje Klauksi sõnul aitab regulaarne liikumine mitmeid haigestumisi ära hoida. Teadlaste sõnul vähenevad aktiivse liikumise mõjul südame-veresoonkonnahaiguste riskid 35 protsenti, teist tüüpi diabeeti haigestumise riskid koguni 50 protsenti. 

Vähese liikumisega kaasneb varem või hiljem kehakaalu tõus.

Kui kehamassiindeks on suurem kui 35, on diabeeti haigestumise tõenäosus juba igal teisel inimesel. Kui langetada kaalu 5−10 protsenti, väheneb diabeeti haigestumise risk 58 protsenti.

Diabeediga on poole suurem tõenäosus haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ning kolmveerandil juhtudest kaasneb diabeediga ka kõrgvererõhktõbi. Õde Klauksi juhib tähelepanu sellele, et iga kaotatud kilogrammiga väheneb vererõhk 2,5/1,5 mmHg. 

Liikuda tuleks vähemalt 1 tund päevas. 

Selleks, et püsida füüsiliselt aktiivne, tuleks liikuda vähemalt 1 tund päevas. «Ära ei maksa unustada, et ka jalgsi pool tundi tööle minemine läheb liikumisena arvesse. Mõõduka koormusega on soovitatav liikuda vähemalt 150 minutit nädalast ning tugeva intensiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas,» täpsustab Klauksi.

Eestlaste liikumisharjumuste parandamiseks on Eesti Terviserajad SA meeskond rajanud 15 aasta jooksul enam kui 1100 kilomeetri jagu terviseradasid Narvast Kuressaareni ja põhjarannikust Haanjani. Nii on eestimaalastel kodu lähedal võimalus terviseradadel liikuda ja tervise eest paremini hoolt kanda.

Liikumine hoiab kontrolli all paljud terviseriskid ning aitab vältida kehakaalu tõusu.

Inimesed toovad vähese liikumise põhjuseks sageli pingelise igapäevaelu ja argipäevased probleemid. Marje Klauksi juhib tähelepanu, et väga sageli lisandub istuvale eluviisile vastupandamatu soov väikeste vaheaegade järel midagi näksida. Suurenenud isuga kaasneb sageli ülekaal ja terviseprobleemid. Väheneb ka luude ja lihaste tugevus, suureneb kolesteroolitase, võib tekkida depressioon.

Stressitaseme langetamine parandab tervist, langetab kõrgenenud vererõhku, vähendab pulsi- ja hingamissagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, suurendab organismi varustatust hapnikuga, lisab enesekindlust ja tagab hea une.

Stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks on mitmeid viise:

  • tegele regulaarselt meelepärase füüsilise tegevusega;
  • tee seda, mida naudid (lugemine, kinos käimine, tantsimine jne);
  • kui tunned, et hingamine muutub stressi tõttu pindmiseks ning kiireks, siis tee hingamisharjutusi, hingates aeglaselt sisse ja välja.
  • kasuks tuleb ka piisav uni. Maga öösel 7−8 tundi, sest unepuudus võib muuta meie toidueelistusi – kasvab isu süsivesikute- ja energiarikka toidu järele ja söödava toidu kogused kasvavad ebavajalikult suureks.